20.04.2016 Kolmapäev

Liigu vähemalt 30 minutit päevas

Tervise arengu instituudi eestvedamisel aprillis tähistatava südamekuuga seoses tuletab instituudi vanemspetsialist Külli Luuk meelde, et nii mõndagi saame oma tervise heaks ära teha ka tööl olles.

Külli Luuk, vanemspetsialist
Külli Luuk, vanemspetsialist Foto: tervise arengu instituut

Täiskasvanutel on tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus vähemalt 30 minutit mõõdukat liikumist viis korda nädalas. Piisavalt liigub Eestis aga vähem kui iga kümnes täiskasvanu.

Kehaline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine, vaid igasugune kehaline liikumine, olgu selleks siis kõndimine, töö või igapäevategevustega seotud liikumine, näiteks majapidamistööde tegemine. Viimastel aastatel on kahanenud inimeste kehaline koormus tööle ja töölt koju jõudmisel.

Vähene liikumine on üheks põhjuseks, miks on kasvanud ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal. Tänaseks on ülekaalus iga teine tööealine inimene.

Kehaline passiivsus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning vähendab inimese elukvaliteeti. Selline suundumus ei ole omane vaid Eestile. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui kodus kogu maailmas. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on kasvanud, samal ajal on suurenenud ka energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine.

Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha tööl olles?

Mitmed liikumisaktiivsust suurendavad tegevused on üsna lihtsad ega nõua suuri kulutusi. Nii näiteks saab nutika planeerimise ja vähese ajakuluga paigutada olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) nõnda, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks veidi kõndima.

Suuremates hoonetes on võimalik kavandada erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh lihtsad treeningõpetused ja -kavad.

Toredaid treeningvahendeid võiks ruumidesse paigutada nii  üksikult (kummist võimlemislindid, -pallid, hantlid vms), kui kolleegidega koos tegutsemise võimaldamiseks (võistlusmomenti pakuvad nt lauatennise- ja koroonalauad, lauajalgpalli- või lauahoki lauad).

Soodustage rattaga tööl käimist, luues turvalise parkimise võimalused. Võimaldage töötajatele lõunapausi ajal liikumisega tegelemist (veidi pikem puhkeaeg, mille ajal saavad soovijad teha einestamisele lisaks ka väikese jalutuskäigu, minitreeningu vms).

Tehke koostööd kohalike klubide ja treeneritega nii liikumisharrastuste soodustamise osas kui töökohale harjutusvõimaluste toomisel (juhendajaga võimlemis- ja venituspausid, jooga- ja tantsutunnid vms).

Korraldage regulaarselt väiksemaid võistlusi ja liikumissündmusi, mis hoiaksid inimesi aktiivsetena ning ergutage kõiki neis osalema. Tunnustage nii lihtsalt osalejaid kui ka tublimaid.

Ja loomulikult võtke osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja spordisündmustest, jagades nende kohta töötajaile aegsasti infot.

Mida saab igaüks ise teha?

Oma päeva saab aktiivsemaks muuta eelneva planeerimisega. Kui tead, et liigud vajalikust vähem (10 000 sammu päevas), sea endale jõukohasemad eesmärgid ja asu neid ellu viima.

  • Juhul kui elad töökohale suhteliselt lähedal, võta näiteks eesmärgiks kogu teekond või siis teatud osa sellest jalgsi (ka joostes, rattaga, tõukerattaga jne) läbida. Või siis määra enda jaoks päevad, millal liigud (võimalusel üldse ilma) ilma transpordivahendita, enda määratud moel.
  • Leia kogu tööpäeva vältel võimalusi tõusmiseks ja väikesteks jalutuskäikudeks, tehes seda nii siseruumides kui õues.
  • Kui oled sunnitud istuma, püüa vähemalt paar korda tunnis vahetada asendit, pinguta ja siruta vaheldumisi jalgu, käsi ja selga, ringita käe- ja jalalabasid, tee harjutusi õlgadele ja kaelale. Püüa leida kaaslasi – koos on liikumine lõbusam.
  • Vaba aja harrastuste osas tasub katsetada uute ja erinevate treeningutega, et liikumine pakuks rõõmu ja oleks mitmekesine. Vajaliku aeroobse koormuse annavad nt mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine. Igapäevategevustest aga nt kõndimine, majapidamistööd, aktiivne lastega mängimine jms. Mõne spordiklubi või harrastajate seltskonnaga liitumine on samuti väga hea mõte.
  • Vaba aja tegevuste osas eelista passiivsele istumisele liikumist ja kahanda nii-öelda ekraaniaega (televiisori, arvuti jms kasutamist).

Lisalugemist leiab aadressidelt:

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255