Testimise puhul on oluline täpselt määratleda eesmärk, korraldus ja see, kuidas testi tulemust kasutada saab. Kuigi testimine on vabatahtlik, on oluline, et inimestel ei kaoks ohutunne ning säiliks mõistlik ja üksteist arvestav tervisekäitumine, rõhutavad meedikud.
COVID-19 pandeemia ajal on arstkond ja teadlased koondanud oma jõud, et tagada patsientidele parim võimalik ravi ning tõenduspõhised ja usaldusväärsed uuringud.
"Oleme lähtunud rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt kinnitatud seisukohtadest COVID-19 haiguse käsitlemisel. Valitsuse otsus võtta kasutusele SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid ei ole meditsiiniliselt põhjendatud ning seetõttu ei ole võimalik ka testide tulemustest järeldada, kas inimene on haigestunud, haiguse läbi põdenud või terve. Tänases olukorras on väga oluline, et me kõik lähtuksime ühtsest infost, mis toetub ekspertarvamustele, mitte populistlikele otsustele," seisab pöördumises.
Testimise puhul on oluline täpselt määratleda eesmärk, korraldus ja see, kuidas testi tulemust kasutada saab. Inimesel peab olema üheselt arusaadav info selle kohta, millistele küsimustele testi alusel vastuse saab ja kuidas selle testi tulemuste alusel tuleb tegutseda. SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti kasutav inimene peab kindlasti olema teadlik sellest, mida need testid ei näita, märgivad meedikud.
SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide eesmärk on anda inimesele infot, kas ta on haiguse läbi põdenud ja kas tal on tekkinud piisav immuunsus. Kuid teadlased ei ole veel kusagil maailmas jõudnud välja selgitada, kui palju peab teatud tüüpi antikehi inimesel olema, et ta oleks kaitstud edasiste nakatumiste eest. Küsimusele, kas on tekkinud piisav immuunsus, ei anna täna veel vastust ka SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid, ja isegi mitte laboris tehtavad antikehatestid, seisab pöördumises.
Eesti Arstide Liit saatis 7. aprillil avalikkusele erinevate arstlike erialade esindajate koostatud hinnangu SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kohta. See hinnang ei ole muutunud: SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamise näidustus on piiratud ning, arvestades nende testide madalaid kvaliteedinäitajaid, ei ole need alternatiiviks praegu Eestis juba kasutusel olevatele erinevates laborites tehtavatele testidele.
Arstid näevad SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamises ohtu Eesti inimeste tervisekäitumisele ja on mures selle võimalike tagajärgede pärast. On väga ohtlik, kui haiguse tunnustega inimene otsustab negatiivse SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti alusel, et tal ei ole viirust ning ei pöördu arsti poole tõeliseks viiruse testimiseks. Samuti on ohtlik, kui positiivse testi tulemuse saanu peab ennast immuunseks ja leiab, et tema tervisekäitumises ei ole mingid piirangud enam vajalikud.
