Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi ministeeriumile ettepaneku lükata riigilõivude tõstmine poole aasta võrra edasi ning tuua välja põhjused, miks osasid riigilõive on tõstetud just nii palju.

Registritoimingute eest tasutavate riigilõivumäärade tõstmisega soovib riik muuta riigilõivud vastavaks registritoimingule tehtavate kulutustega. Samuti on riigil eesmärk katta Tartu Maakohtu registriosakonna tegevuskulude suurenemist.

Kallineb ettevõtte äriregistrisse kandmine ja ettevõtte andmete muutmine

Eelnõu kohaselt tõuseb osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv kehtivalt 200 eurolt 250 euroni.

Kui aga nende äriühingute äriregistris olevad andmed vajavad muutmist, näiteks ettevõtte põhikiri või juhatuse liikmed, siis tuleb andmete muutmise kande tegemise eest hakata kehtiva 25 euro asemel tasuma riigilõivu 75 eurot.

Lisaks on plaanis uuest aastast tõsta juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu, tasutavat riigilõivu 200 eurolt 500 euroni.

Niisamuti tuleb edaspidi äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasuda riigilõivu kehtiva 180 euro asemel 250 eurot.

Tõusevad ka kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu ja kinnistusraamatu riigilõivud

Eelnõu näeb ette ka mitmed muudatused kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu ja kinnistusraamatu toimingute eest tasutavate riigilõivumäärade tõstmise.

Näiteks hakkab uuest aastast kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse tasutav minimaalne riigilõiv olema kehtiva 32 euro asemel 100 eurot ja maksimaalne 2560 euro asemel 4000 eurot.

Samuti tõuseb eelnõu järgi ka esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurolt 200 euroni.

Kinnistusraamatu kandeid puudutavad riigilõivumäärade suurenemised puudutavad nii hüpoteeke kui ka üüri- ja rendilepingu märkeid.

Näiteks on plaanis kehtivalt 7 eurolt 30 euroni tõsta riigilõivu ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosast ilma hüpoteegisummat muutmata.

Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav minimaalne riigilõiv saab uuest aastast plaani järgi olema 6 euro asemel 10 eurot ja maksimaalne 52 euro asemel 100 eurot.

Muudetakse ka riigilõivuseaduse lisas 2 „Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)“ toodud riigilõivumäärasid ja toimingute aluseks võetavate tehingväärtusi. Näiteks kaob tehingväärtus kuni 640 eurot ja lisandub kuni 1000 eurot, mille riigilõiv hakkab olema 10 eurot.

Riigilõivumäärade tõstmise alused vajavad täiendavat põhjendamist

Kaubanduskoda palus justiitsministeeriumil täiendavalt selgitada registritoimingute riigilõivumäära tõstmise põhjuseid.

Nimelt ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, miks osasid riigilõive tõstetakse rohkem kui teisi.

Näiteks füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu plaanitakse tõsta 150%, aga osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu 25%.

Kuigi eelnõu näeb ette sarnaste registritoimingute eest tasutavate riigilõivude samale tasemele tõstmise, siis mõnel juhul see täielikult nii ei ole. Näiteks MTÜ ja sihtasutuse registrisse kandmise tasu saab edaspidi olema sama suur ehk 100 eurot, aga osaühingu registreerimise tasu tõstetakse 250 euroni. Sellest tuleneval on koja hinnangul vaja eelnõu seletuskirjas täiendavalt põhjendada riigilõivumäärade suurendamise aluseid üksikasjalikumalt.

Koda tegi ettepaneku plaanitav muudatuste jõustumine 6 kuu võrra edasi lükata

Koda on seisukohal, et ka riigilõivude tõstmise puhul tuleks järgida maksukorralduse seaduses kehtivat 6 kuu põhimõtet. Lisaks tunneb koda muret, et seaduse vastuvõtmise ja plaanitava jõustumise vahele võib jääda väga lühike muudatustest teavitamise aeg, sest hetkel on eelnõu alles kooskõlastusringil. Sellepärast tegi koda ettepaneku lükata eelnõu plaanitavat jõustumist 1. jaanuaril 2025 edasi kuue kuu võrra.

Riigilõivuseaduse muutmise plaaniga, millega tõstetakse registritoimingutega seotud riigilõivumäärasid, saad lähemalt tutvuda SIIN.