Muidugi on Venemaal sadu ülikoole, kus õigusteadust õpitakse või kus õppetegevust õigusteaduse õppimiseks nimetatakse ja ilmselgelt ei saa ega ka taha ma kõigi nende eest rääkida. Küll aga saan kommenteerida, mis mulje ja tunde jätab aastane õppimine Peterburi Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas (Санкт-Петербургский государственный университет).
Parim ülikool
Kooliaasta alguses kõlab kummalisena, kui õigusteaduskonna avaaktusel hüüab keegi suurest elevusest mikrofoni, et Peterburi Ülikooli näol on tegu maailma parima ülikooliga. Kas just see väide õige on, kuid nõustuda saab ilmselt sellega, et Peterburi Ülikooli õigusteaduskonda saab lugeda Venemaa parimaks. Sellega kindlasti paar Moskva ülikooli ei nõustuks. Seda juba põhimõtte pärast.
Lühidalt õppekorraldusest
Õigusteaduskonna üliõpilaste seas levib ütlus, et õnnelik oled Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas õppides kaks korda, siis kui saad ülikooli sisse ja siis kui saad teada, et lõpetad. Õppeplaan on bakalaureuse astmes väga tihe. Kool on enamasti esmaspäevast laupäevani, pea õhtust hommikuni ja seda neli õppeaastat.
Magistriastmes tuleb üliõpilasel spetsialiseeruda ning valida saab sh meditsiiniõiguse, äriõiguse, Maailma Kaubandusorganisatsiooni õiguse ja maksuõiguse magistriprogrammi vahel.
Vahetusüliõpilasele antakse vabad käed valida jõukohased õppeained kõigi õigusteaduskonnas pakutavate ainete seast. Küll peab üliõpilane magistriastme ainete võtmiseks juba ka ise oma koduülikoolis õppima magistristmes.
Võõrkeelsest õppest
Ühe miinusena võib välja tuua selle, et inglise keeles pakutakse õppeained õigusteaduskonnas minimaalselt. Sügisel teavitati mind, et õigusteaduskonnas inglisekeelseid aineid ei ole aga kevadel on aineid tervelt kaks: „rahvusvahelise kaubanduse arbitraaž“ ning „riigiorganite tegevuse kohtulik järelevalve“. Mõlemad ained osutusid õnneks väga kvaliteetseteks. Neid lugesid vastavalt arbitraaži valdkonna superstaar Valeriy Abramovich Musin ja fantastiline konstitutsiooni õiguse spetsialist Sergey Alexandrovich Belov.
Õppetöö väline tegevus
Õigusteaduskonna üliõpilastele pakutakse võimalust osaleda erinevates harjutuskohtu võistlustes sh kosmoseõiguse, maailma kaubandusorganisatsiooni õiguse, rahvusvahelise õiguse või investeerimisõiguse alastes. Kätt ei panda ette ka vahetusüliõpilastele. Sain võimaluse osaleda Jessupi nimelises rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu võistluses, mis kujunes üheks muljete rohkemaks ja raskemaks kogemuseks seniste ülikooli aastate jooksul.
Kui kõik ei ole õiguse õpetamisega Venemaal üldse halvasti, siis miks nad räägivad, et Krimm on nende?
Juristina tahan väita, et poliitika ja õigus on kaks eri asja. Nende vahele ei saa panna võrdusmärki. Ometi on õigusharud nagu rahvusvaheline õigus ja ning teatud konkreetsed õigusküsimused, paratamatult poliitikaga tihedalt seotud, või lihtsalt omavad suuremat poliitilist tähendust. Meile Eestis on ilmselge, et juriidilisi argumente Krimmi anneksiooni osas on Venemaal raske tuua, kui mitte võimatu. Sellega nõustuvad ka päris paljud õppejõud, üliõpilased, ühiskonnategelased, ajakirjanikud ja poliitikud Venemaal.
Ometi on Venemaa poliitiline reaalsus tekitanud olukorra, kus poliitilistes küsimustes ei ole õigus alati vaba õiglaselt otsustama. See ei tohiks Eestis kellelegi uudis olla, eriti arvestades suurt negatiivsete uudiste tulva ajakirjanduses. Samal ajal tuleb meeles pidada, et päris kõik ei ole õiguse mõistmise ja õppimisega ka halvasti.
Kas tasuks minna aastaks või semestriks Peterburi õigust õppima?
Jah. Julgust ja kannatust!
Maarja Pild,
jurist,
Advokaadibüroo TRINITI
