Peaminister Kristen Michali sõnul ei ole NATO senine kaitsekulude kaks protsenti SKT-st alampiir Euroopa rahu tagamiseks piisav. „Kui mitte varem, siis järgmise aasta Haagi tippkohtumisel tuleb tõsta NATO liikmesriikide kaitsekulude miinimum vähemalt 2,5 protsendini SKT-st,“ ütles Michal.

Ühenduse moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid

„Ühendekspeditsiooniväes on koos riigid, kes teavad, mis on rahu hind ning saavad vedada uue kaitseinvesteeringute kokkuleppe sõlmimist. JEF-i tippkohtumisel loodan teha olulise sammu enne Haagi ning leppida kokku 10 NATO riigi kaitsekulude miinimumtaseme tõstmises vähemalt 2,5 protsendini SKT-st. Ainult nii saame pühenduda Euroopa julgeoleku tagamisele, tõsta meie piirkonna kaitsevõimet ning toetada vajalike vägede loomist kollektiivkaitseks,“ lausus peaminister.

JEF on Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Ühendekspeditsiooniväel on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus ning JEF-i raames välja töötatud kriisireageerimismeetmed täiendavad NATO tegevust. JEF-i mõte on olla esmareageerija enne NATO artikkel 5 väljakuulutamist. Ühenduse moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on valmis panustama kiiresti ja paindlikult erinevatesse operatsioonidesse humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni.

16. ja 17. detsembril Tallinnas toimuval Ühendekspeditsiooniväe tippkohtumisel keskendutakse ka Ukraina võidu kindlustamisele Venemaa üle, kes on praeguseks okupeerinud 20 protsenti Ukraina territooriumist. „Lisaks enda riigikaitse arendamisele ei tohi keerata pilku Ukrainalt, kelle võit on meie kõigi võit – nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide. Kõik NATO riigid peaksid keskenduma lisaks enda kaitsevõime arendamisele ka Euroopas toimuva sõja võidule ning eraldama vähemalt 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ja eemaldama tarnitud relvadelt täiendavad piirangud,“ ütles Michal.

Eesti kaitsetööstus areneb jõudsalt

JEF liikmesriikide toetus Ukrainale on võrreldes ülejäänud Euroopaga kahekordne. „Ukraina vajab kindlust, et seisame nende taga võiduni. Tippkohtumisel teen ettepaneku pühenduda Ukraina pikaajalisele toetamisele ning anda vähemalt 0,25 protsenti JEF riikide SKT-st Ukrainale, nende võidupäevani.“

Michali sõnul taandub kaitsevõime väljaõppele, laskemoonale ja relvadele. „Kaitsekulude ja Ukraina toetuse suurendamise kõrval on olulisel kohal Euroopa ja NATO kaitsetööstuse tootmisvõime. Suutlikkus toota hävitavat relvastust tugevdab meie heidutus- ja kaitsevõimet,“ lausus peaminister.

„Eesti kaitsetööstus areneb mühinal ning JEF riikide vaheline koostöö pakub ettevõtetele võimalusi innovatsiooniks, tehnika testimiseks ning koostööks, ka Ukrainaga,“ lausus peaminister.

JEF liidrite tippkohtumisele detsembri keskel on oodata Ühendkuningriigi, Hollandi, Läti, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi valitsusjuhte ning Soome ja Leedu presidenti. Tippkohtumine langeb kokku JEF-i 10. aastapäevaga, pakkudes võimalust hinnata sõjalise koostöö koalitsiooni seniseid saavutusi ja seada eesmärke tulevikuks.