Koroonatestile saatekirjade väljastamiseks kaasas nõuandetelefon haigekassa toetusel lisatööjõudu.
Koroonatestile saatekirja saamiseks tuleb jätkuvalt pöörduda perearsti nõuandetelefoni meedikute poole telefoninumbritel 1220 või 6 346 630. Teenust osutatakse kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles ning kõnekeskuse spetsialistiga kokkuleppel võimalusel helistaja emakeeles.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et kuna haigestumuse näitajad on jätkuvalt kõrged ning inimesi peaasjalikult testile suunavate perearstide koormus kõrge, aitab haigekassa poolt rahastatav perearsti nõuandeliin seda koormust hajutada.
"Toetame nõuandetelefonilt inimeste testile suunamiseks lisarahaga, mis võimaldas abijõudu palgata, sest nii saavad nõuandetelefonilt jätkuvalt abi ka teiste tervisemuredega inimesed," lisas Friedemann.
Nõuandetelefon suunab inimesi koroonatestile alates eriolukorra lõpust, kuid senini oli teenus avatud vaid nädalavahetusel, mil perearstid reeglina ei töötanud.
Perearsti nõuandetelefoni ressursijuht Kärt Kukk rääkis, et kui perearsti nõuandetelefoni meedik otsustab inimese koroonatestile suunata, siis koostatakse talle saatekiri.
Selleks peab inimene teadma oma isikukoodi, nime ja mobiiltelefoninumbri, mille kaudu temaga testimiskeskusest sms-i teel ühendust võetakse,
selgitas Kukk.
Testimiskeskuse saadetud sõnumis on link, millelt inimene saab endale veebiregistratuuris www.veebiregistratuur.ee broneerida sobiva aja ja koha koroonaviiruse testi andmiseks.
Kui inimene ei saa ise veebiregistratuuris aega broneerida, sest tal puudub Mobiili-ID, Smart-ID või ID-kaardiga isikutuvastamise võimalus, siis helistatakse inimesele testimiskeskusest tema edastatud lauatelefoninumbrile.
Testimise kõnekeskus võtab inimesega reeglina alates saatekirja koostamise hetkest ühendust ühe ööpäeva jooksul. "Oluline on meeles pidada, et teavitussõnumit ei saadeta lastele, nende vanematega võtab testimiskeskus ise helistades ühendust," täpsustas Kukk.
Jätkuvalt väljastavad perearsti nõuandeliini töötajad helistajatele nädalavahetuseti hädavajalikke retsepte. Kuigi paljud inimesed sooviksid nõuandetelefoni kaudu retseptipikendust ka muul ajal, näiteks tööpäeval või õhtuti, ei ole see Friedemanni sõnul otstarbekas.
"Nädalavahetuseti perearsti nõuandetelefoni kaudu retsepti pikendamine võib olla vaid hädavajadus, mitte enda perearsti külastamise asendamine. Ravim on haiguse ravist vaid osa ning jätkuvalt on uute retseptide kirjutamisel vaja külastada oma perearsti, kes vaatab inimese läbi, määrab vajadusel uuringuid," selgitas Friedemann.
Samuti teevad nädalavahetusel haigestunud inimese puhul nõuandetelefoni töötajad jätkuvalt märke inimese digilukku haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta, misjärel inimene peab oma perearstiga ise esimesel võimalusel (järgneval tööpäeval) ühendust võtma tervisemure täpsustamiseks ning haiguslehe avamiseks. Lõpliku otsuse lehe avamiseks teeb inimese perearst.
Jätkuvalt saab perearsti nõuandetelefonilt ööpäevaringselt nõu ka erinevate tervisemurede kohta.
