Kampaania eesmärk on aidata inimestel pettusi ära tunda ja vältida nende ohvriks langemist, teatas PPA. PPA Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul saab politsei iga päev keskmiselt kolm teadet kelmuste kohta ning petturite tekitatud kahju on kokku ligi 3 miljonit eurot aastas.

„Kelmus on elatusallikaks kurjategijatele, kes otsivad ohvriteks ennekõike kergeusklikke ja vähem informeeritud inimesi. Sageli tunnevad kelmile raha maksnud ohvrid ka valehäbi ega taha juhtunust politseile ega lähedastele teada anda. Kelmustele aitab piiri panna just see, kui inimesed teavad levinud skeeme ja tunnevad pettuseohud ära,“ rääkis prefekt.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnul on märkimisväärne osa kauplemisest kolinud internetti ning paraku on selle avastanud ka kõlvatu konkurents. Petta saavad heausksed tarbijad, kes tihti ei oska ohumärke ära tunda. „Facebookis, foorumites ja ostu-müügiportaalides on müüjad ja ostjad tihti anonüümsed, mistõttu on ebaausate kavatsustega inimestel seal paratamatult lihtsam tegutseda. Ka portaalide omanikel tuleks võtta rohkem vastutust, muutes müügikeskkonda turvalisemaks näiteks läbi kasutajate tuvastamisvõimaluste loomise ja kontrollides oma koostööpartnereid. Iga petujuhtum jätab kahtlemata jälje ka portaali enda mainele ja mõjub kogu kaubandusele pärssivalt," rääkis Sooniste.

Näiteks võib tuua erinevaid juhtumeid, kus vautšeriportaalist ostetud elamuskingitust ei olnud tarbijal võimalik realiseerida, sest teenusepakkujale ei ole makset laekunud või on teenusepakkuja lõpetanud majandustegevuse, aga teenuse vautšerid olid portaalis müügil.

Jaani selgitas, et oht pettuse ohvriks langeda on nii ostes kui ka müües. Kelmid müüvad olematuid tooteid, ei pane ostetud kaupa teele või müüvad kirjeldusele mitte vastavaid tooteid või teenuseid. Leidub ka selliseid kelme, kes jätavad müüjale kauba eest tasumata või võltsivad müüjate veenmiseks pankade maksekorraldusi.

Inimestel tasub olla ettevaatlik tagant kiirustavate ja enda andmeid varjavate müüjatega nii internetis kui ka mujal, et mitte petta saada. Sooniste tõi näiteks, et alles hiljuti pakkus üks värskelt loodud e-pood hinnalisi uusi nutitelefone turuhinnast poole väiksema hinnaga ja piiratud koguses, esitades arve hoopis teise firma nimelt. Telefoni eest kiiruga maksnud inimesed jäid ilma nii telefonist kui ka rahast ja ettevõttega neil enam kontakti saada ei olnud võimalik.

Väljaspool internetti tegutsevad agressiivse müügitaktikaga kauplejad, näiteks nn poti-panni müüjad tänavail ja kaubanduskeskuste parklates, kelle kaup on teadmata päritolu ja kvaliteediga ning müüja oma andmeid ei esita. Samuti võib rahvarohketes paikades kohata valedel alustel annetuste korjajaid, kes heatahtlikke inimesi ära kasutavad. Levivad ka pettused telefoni teel, kus eakatelt inimestelt petetakse välja tuhandeid eurosid, rääkides väljamõeldud lugusid hättasattunud lähedastest.
„Me usume, et suurem teadlikkus on võtmesõna pettuste vähendamisel ning tahame rõhutada, et aus kaupleja on avalik,“ rääkis Sooniste.

Kampaania raames peetakse 27. aprillil Tallinnas Radisson Blu Olümpia hotelli konverentsikeskuses ka avalik paneeldiskussiooni „Ära lase ennast pügada!“, kus PPA, tarbijakaitseameti ning turuosaliste esindajad arutlevad internetis valitseva olukorra ja selle parandamise võimalike lahenduste üle.