Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer selgitas, et Eesti on praegu olukorras, kus nakatumiskordaja on 1,15 ning liigub kiirelt juba 1,2 peale. See tähendab, et üsna pea algavad päevad, mille hommikustes arvudes on üle tuhande koroonapositiivse. «See võib jõuda juba vabariigi aastapäeval. Kui see suudetakse aga piirangute abil alla viia, oleks olukord parem,» lausus Fischer.

Ta möönis, et igasugused piirangud näitavad tulemust viitega.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits selgitas Postimehele, et märtsi keskpaigas võib olla juba 1500 nakatunut päevas. «See nädal juhtub, mis juhtub – sellega ei tee midagi. Meil on märts ja aprill, mis on surmkindlalt väga rasked,» lausus Merits.

Ta meenutas läinud aasta maid, mil viirusega läks lihtsamaks ning piiranguid leevendati.

Mais peaks tulema vabanemine, kuid seda ei tule, kui laseme arvudel tõusta, kui tuleb päevas 2000 koroonapositiivset,

selgitas Merits.

Ta ei suutnud meenutada ühtegi Euroopa riiki, mis oleks lasknud ilma eriolukorda kehtestamata oma nakatunute arvul pikalt tuhande kandis püsida. «Praegune olukord on väga halb ja mitte midagi tegemisel läheb halvemaks ja liigub selleni, et peame sundkorras eriolukorra kehtestama,» märkis Merits.

Ka Fischeri arvates ei ole eriolukord kaugel, kui Eesti elu on leebete piirangute kütkes. Juba paari nädala pärast võib inimestel eri põhjustel haiglasse pöördumise vajaduse korral tekkida probleem, et nad lihtsalt ei saa sinna minna, kuna pole kohta. «Kui päevane nakatumine hakkab üle tuhande minema, siis hakkab tõusma ka haiglaravi vajavate patsientide hulk,» ütles Fischer.

Ta märkis, et kui arve vaadata, siis on Eestis väga palju keskealisi inimesi, kes on koroonaviirusega haiglasse sattunud – see tähendab, et nad põevad haigust raskemal kujul ning sellest taastumine võtab aega. Haigla voodikohtade prognoosimine on aga keerulisem, kuna see sõltub mitmest asjast, näiteks sellest, kui kiiresti inimesi koju saadetakse.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhti Urmas Sulet teeb asi murelikuks, samas näeb ta, et haiglatel on ravivõimekus olemas. «Teeb heameelt, et intensiivravi vajavate inimeste hulk ei ole hakanud tõusma, aga kuna tegemist on väikese arvuga, võrreldes päevase nakatunute arvuga, ei saa kindel olla, et homne päev ei too juba suurt tõusu,» märkis ta. «Kas me mõtleme järgmisele sammule, et voodikohtade arvu tõsta? Jah,» lausus Sule.

Küsimusele, kui palju nüüd Covid-19 voodikohtade arvu suurendatakse, vastas Sule, et ta arvu veel öelda ei saa, kuna haiglad alles otsustavad. Ometi pole see Sule sõnul isegi niivõrd oluline, kuna see on mehaaniline. «Haiglate võimekus peab olema elukohale lähedal, et haiglavõrgustik saaks kiirelt reageerida, kui mõnes piirkonnas on koroonapuhang,» põhjendas hädaolukorra meditsiinijuht. 

Viiruspuhang kogub uuesti hoogu kõigis vanusegruppides, kuid noorimate seas, vanusegrupis 0–19 pole varem nii järsku kasvu nähtud. Jaanuari lõpus, kui lõppes kaugõpe nii Harjumaal kui ka Ida-Virumaal, sai selles vanusegrupis keskmiselt iga päev Covid-19 diagnoosi vähem kui 70 last. Kõigest nädalaga, veebruari algul, on see arv tõusnud üle 110. Harjumaal on tõus olnud 30 pealt 70-le.

Viiruse levikul koolilaste seas võib üsna tõenäoliselt näha piirangute mõju: detsembri alguses saatis valitsus gümnaasiumid kaugõppele. Muudes vanusegruppides toimus siis viiruse plahvatuslik levik, kuid laste seas mitte eriti. Selge langus toimus jõulude ajal, kui algas koolivaheaeg. Uut tõusu koolilaste seas võis ennustada pärast kaugõppe lõppu Harjumaal ja Ida-Virumaal ning umbes viis päeva hiljem see saabuski.