08.06.2017 Neljapäev
Rahandusministeerium: riigihangete rikkumised on tingitud teadmatusest
Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 514 riigihanke korraldust; peamised avastatud rikkumised olid tingitud teadmatusest, selgub 2016. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul annab järjepidev ja tõhus järelevalvetegevus ülevaate riigihangete valdkonnas toimuvast, sealhulgas põhilistest probleemidest, ning aitab panustada hanke korraldajate koolitamisse ning tõsta hankekorralduse kvaliteeti. "Järelevalvetegevusest saadav ülevaade võimaldab teha valdkonna arengu jaoks vajalikke järeldusi, mis on olulised riigihankealase õigusloome ja ka riigihangete registri arendustööde seisukohast," ütles Uukkivi pressiteates.
Jätkuvalt on levinumad rikkumised riigiasutuste hankemenetluste korraldamata jätmine ja otselepingute sõlmimine, riigihangete õigusvastane osadeks jagamine, riigihanke aruande ja aruande lisa mittetähtaegne esitamine ning ebapiisav maksuvõlgade kontrollimine. Samas ei ole selliste rikkumiste toimepanemine üldjuhul massiline.
Lisaks plaanilisele järelevalvele algatati 11 menetlust laekunud 64 märgukirja alusel, kus tuvastati enim rikkumisi seoses hanke alusdokumentide koostamisega, näiteks konkreetsele tootele suunatud tehniline kirjeldus, ning kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumite mittevastavus seadusele. Üheksal juhul jäi kirjalik järelevalvemenetlus alustamata, sest rahandusministeeriumi suulise pöördumise järel kõrvaldas hanke korraldaja riigihangete seaduse rikkumise või tunnistas hankemenetluse omal algatusel kehtetuks. Kolmel juhul tehti ettekirjutus hanke kehtetuks tunnistamiseks, kuna rikuti riigihangete seadust.
"Vaatamata sellele, et rahandusministeerium soovib riigihangete järelevalves pigem õpetada kui karistada, tuleb aeg-ajalt hankija tegevusse ka otsustavalt sekkuda," märkis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Kati Orgmets.
Märksõnad
