Ukraina õpilasi vastu võtnud koolide arvates on Ukraina õpilased hästi või üldiselt hästi kohanenud. “Enim Ukraina sõjapõgenike lapsi on lisandunud neisse omavalitsustesse, kus juba varasemalt oli õpilaste arv õpetaja kohta suurim, muutes õpetajate nappuse ja ülekoormuse probleemi teravamaks. Peamised väljakutsed on õpetajate jaoks keelebarjäär ja kakskeelses klassis õpetamine, suured erinevused Eesti ja Ukraina õppekavades ning Ukraina õpilaste järeleaitamine,” tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Eesti õpetajate töökoormust aitavad leevendada Ukraina haridustöötajad ja sõjapõgenikest vabatahtlikud, kes aitavad tõlkida õppematerjale, anda tunde või olles õpilastele tugiisikuks. Eesti koolides on õpetajana tööle asunud 104 sõjapõgenikku.
Eesti haridusasutustes õpib veebruari keskpaiga seisuga kokku 8463 Ukraina last ehk keskmiselt 3% kõikidest Eesti õpilastest. Enim on Ukraina õpilasi Harju maakonnas, kus Ukraina sõjapõgenike lapsed moodustavad 4%. Ligi pooled ehk 45,5% Eestis olevatest Ukraina lastest õpivad Tallinnas. Tallinnale järgnevad Ukraina õpilaste arvult Tartu (9,9%) ja Pärnu (4,5%).
Kohalike omavalitsuste esikümme Ukraina õpilaste arvu järgi:
1. Tallinna linn 3850
2. Tartu linn 839
3. Pärnu linn 381
4. Kohtla-Järve linn 240
5. Maardu linn 189
6. Rakvere linn 181
7. Saaremaa vald 175
8. Narva linn 158
9. Sillamäe linn 117
10. Lääne-Harju vald 110
Ukraina lastest 63% õpib eesti keeles. “Siiski tuleb täpsustada, et isegi kui lapsed õpivad eesti õppekeelega koolis, võib nende õpe ikkagi olla mingis mahus vene või ukraina keeles ning suur osa õpilasi õpib keelekümbluse meetodil,” märkis Kindsiko. Suurim osakaal vene või inglise keeles õppivaid Ukraina lapsi on Ida-Viru ja Harju maakonnas. Harju maakonnas õpib vene keeles 33% maakonda saabunud Ukraina lastest, Ida-Viru maakonnas on see näitaja 52%.
Õpetajate ja koolijuhtide senine tunnetatud kogemus on kinnitanud, et kõige hõlpsam on Ukraina lapsi haridussüsteemi liita alushariduses ehk nooremas eas. Mida keerulisemaks muutub õpitava aine sisu, seda raskem on algtaseme keeleoskust omamata eestikeelses õppes osaleda. Enamik Ukrainast saabunud lapsi on aga põhihariduse-ealised (65%), alushariduses õpib 24% kõigist Eestisse jõudnud sõjapõgenike lastest.
