Meie, kes me siin Eestis väga tugevasti Ukrainat toetame, võiksime mõista, et oleme selle toetusega end positsioneerinud. Küberkurjategijad võivad samamoodi olla kindla meelestatusega. Neil võib tekkida huvi sihtida neid riike või ettevõtteid nendes riikides, mis neile ei meeldi. Peame leppima, et võib-olla oleme praegu suurem sihtmärk kui enne sõda,
ütles Tankler Pärnu Postimehele.
Tema sõnul pole intsidente juurde tulnud sellisel viisil, et rohkem Eesti ettevõtteid oleks võrreldes sõjaeelse ajaga pihta saanud. Küll aga on RIA täheldanud piltlikult öeldes ukselinkide katsumist: skaneeritakse ja vaadatakse, kas kusagil on mingisugused haavatavused või on mingisugused paroolid jäetud muutmata. Selliseid skaneerimisi suudab RIA nüüdseks ka rohkem tuvastada. Tankleri sõnul on selliseid rünnakuid kogu aeg ja hästi palju. See on pikaajaline suundumus ja ei saa öelda, et see on seotud just Ukraina sõjaga või Eesti kui sihtmärgiga.
Ühtlasi märkis Tankler, et ühiskond ongi küberrünnakute suhtes natukene targemaks ja ettevaatlikumaks muutunud.
"Sõjaga seoses levitatav valeinfo on tekitanud olukorra, kus inimesed klikivad eri linkidele või avavad väidetavalt Ukraina sõjaga seotud dokumendi, milles on pahavara. Kui sul on arvutis mingid uuendused tegemata ja klikid mingisugusel lingil, ei pea sa ühtegi failigi alla tõmbama, sattumaks pahavara küüsi," hoiatas Tankler. "Ühel hetkel hakkab pahavara sinu arvutist infot varastama, näiteks lugema, kus kohas sa oma parooli sisestad. Või hakkab pahavara kasutama sinu arvutit või meilikontot, saatmaks sinu kontaktidele valeinfot, propagandat või õngitsuskirju. Ehk Ukraina sõda kasutatakse täpselt samamoodi nagu pandeemiat peibutisena."
