«Pilootprojekti korras liitub digiregistratuuriga novembris Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), ja kui järgmisel aastal ühinevad teised haiglad, siis oleme ühe sammu edasi saanud,» ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Ta lisas, et muudatuste läbiviimisel on võimalik kasutada nii piitsa kui ka prääniku meetodit ning tema eelistab alati koostööd. «Iga kord see kahjuks ei toimi,» tõdes ta.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõuniku Eva Lehtla sõnul on digiregistratuurist patsiendi jaoks kasu siis, kui seal on võimalik visiite broneerida rohkem kui ühte haiglasse. Selleks et motiveerida digiregistratuuriga liituma ka teisi raviasutusi, kirjutab haigekassa haiglatega sõlmitavasse lepingusse liitumise digiregistratuuriga aasta jooksul pärast üleriigilise digiregistratuuri lahenduse valmimist ehk hiljemalt aastaks 2020.

«Varasema lahenduse puhul pidid haiglad visiidiaegasid üles laadima. Selle asemel hakkab loodav lahendus infot vabade visiidiaegade kohta saama haigla infosüsteemist,» selgitas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) rahvusvaheliste suhete koordinaator Monika Soosaar vana ja uue lahenduse erinevust.

Uue lahenduse puhul teeb süsteem haiglatesse päringuid, haiglate ülesandeks jääb aga digiregistratuuri tarbeks üles laadida oma pakutavate teenuste nimekiri. Ühtlasi luuakse perearstidele võimalus haiglatest vabade visiidiaegade pärimiseks ja broneerimiseks.

Soosaare sõnul tugineb uus lahendus vanale, küll aga luuakse uuendamise käigus andmete pärimise võimalus haiglate infosüsteemidest, samuti on väljaarendamisel visiidi eest tasumise võimalus. Uue lahendusega saavad liituda kõik haiglad, seni kasutusel olevast digiregistratuurist loobuma ei pea. «Küll aga eeldab digiregistratuuriga liitumine täiendavaid arendustöid haiglate infosüsteemides,» rääkis Soosaar.

PERH-i e-haigla juhi Imbi Kivi-Silla sõnul on PERH esimene, kes uut süsteemi katsetab. «Meie roll on pakkuda üleriigilisse digiregistratuuri oma arstide vastuvõtuaegu ning osaleda digiregistratuuri loogika – broneerimine, muutmine, tühistamine – disainis,» selgitas ta.

2014. aastal kirjutas riigikontrolli tervishoiuvaldkonna tollane auditijuht Liisi Uder, et digiregistratuuri pole tööle saadud, sest raviasutused pole sellest huvitatud. «Avalikust rahast finantseeritava, kuid siiski eraõigusel põhineva tervishoiu puhul peavad teenuseosutajad üksteist konkurentideks. Haiglad ütlevad, et üleriigiline süsteem, kus kõik ajad on kogu aeg broneerimiseks saadaval, ei ole tehniliselt võimalik. Ometi on sellised võimalused loodud näiteks turisminduses, kus lennuki- või hotellikohti saavad kõik võrgus broneerida,» märkis Uder.