Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest, see piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ja avalikke ülesandeid täitvatele isikutele. See piirang rakendub 25. märtist,
ütles Ratas teisipäeva õhtusel pressibriifil.
Söögikohad ja baarid tuleb õhtul kella 22-st sulgeda, välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu. "Ühtlasi sulgetakse meelelahutusasutused. Piirangud hakkavad kehtima 27. märtsist ja piirangud vaadatakse üle kahe nädala jooksul," lisas Ratas. "Me pole kindlasti viirust seljatanud, raskemad hetked on alles ees, lähinädalad on kriitilised viiruse vastu võitlemisel ja neid piiranguid on sellepärast vaja rakendada."
25. märtsist lähevad kinni ka kaubanduskeskused, välja arvatud toidupoed, esmatarbekaupu müüvad poed ja apteegid. Eraldiseisvad poed jäävad avatuks, kuid ka seal kehtib reegel, et inimesed liiguvad kas üksi või kahekesti ja inimeste vahele peab jääma vähemalt kaks meetrit, ütles Ratas.
Eesti on olnud väga tugev naabrivalve ühiskond, kus me seisame selle eest hea, et ka naabril läheb hästi, ja nüüd peame seda rakendama,
ütles Ratas, lisades, et kui liikumispiirangute nõudeid ei rakendata, tuleb selle eest ka sanktsioon.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar märkis, et teatud meetmete tugevdamine on praegu näidustatud, et see viirus saaks Eestis kontrolli alla. "Just see isoloeerimine. Oleme selles staadiumis, et meil ei ole "mina" ühiskonda. Saan aru, et koduses karantiinis pole olla meeldiv, aga peame mõtlema, et kui ma olen ohtlik teistele, siis kaitsen neid, et ei nakata teisi," ütles Lutsar.
"Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles Lutsar. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“
Sellised meetmed Singapuris töötasid, me olema ka väike riik, miks ei peaks need ka Eestis töötama,
lisas Lutsar.
Ta lisas, et esialgsete prognooside järgi peaks Eestis jaguma nii ravi- kui ka intensiivravikohti. "Samas peame neid mudeleid edasi vaatama juba homme," rääkis Lutsar. „Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar.
„Inimene, kes on puutunud kokku või kel on kahtlus, et nad on viirusega kokku puutunud, ei tohi kindlasti väljaspool kodu kellegagi lävida. Järgida tuleb rangeid isolatsioonireegleid ning püsida siseruumides 14 päeva. Haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst. Ainult nii suudame me viiruse levikut vaos hoida," lisas Lutsar.
Teadlased rõhutasid oma soovitustes valitsuskomisjonile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid inimesi. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis olevate inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samas ei tohi unustada, et koroonaviirusesse nakatuvad ka nooremad inimesed ja lapsed.
