Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvet vähendatakse lisaeelarvega ligi 13,5 miljonit eurot, millest 2 miljonit puudutavad investeeringuid ja 11,5 miljonit eurot haldusalas tehtavaid kulutusi.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa sõnul tuleb selle aasta kärbete kate enamasti eelmiste perioodide kasutamata jäägi arvelt ja kärbete tõttu inimestele teenuste kättesaadavus ei vähene.
„Töökorralduse optimeerimise arvelt vähendame ministeeriumi ja rakendusasutuste tegevuskulusid üle 900 tuhande euro. Teadus- ja arendustegevuse vahendeid vähendame ca 400 tuhat eurot nende projektide arvelt, mille puhul ei ole uuringute tellimisega veel alustatud. Investeeringute eelarvet vähendame kokku ca 1,7 miljonit eurot, efektiivsemate IT-lahenduste arvelt, 0,2 mln eurot IKT arendusi lükatakse järgmisesse aastasse.“
Ka sügisesse planeeritud strateegilise partnerluse avatud taotlusvoorud tehakse väiksemas mahus ja uusi hetkel kavandamisjärgus valdkondlike programme ei avata.
Tervisekassa eelarverealt vähendatakse vaktsiinikindlustuselt tekkinud jäägi arvelt 500 000 eurot. „Senine vaktsiinikindlustuse taotluste hulk on osutunud prognoositust madalamaks,“ sõnas Mändmaa. Lisaks hoitakse patsiendikindlustuse eelarvelt kokku 2,2 miljonit eurot. „Kokkuhoid saavutatakse vastutuskindlustuse seaduse jõustumise hilisema tähtaja tõttu ja nii on ka sellele planeeritud kulud seni kavandatust madalamad,“ lisas kantsler.
Sel aastal käivituva harvikhaiguste süsteemi toetuse mahtu vähendatakse veidi alla 700 000 euro. „Siin annab mõju ka tervisekassa teenuste loetellu lisatav harvikhaiguse ravim, mistõttu ei sõltu edaspidi selle ravimi saamine antud toetusest,“ ütles Mändmaa.
Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste eelarvet vähendatakse kokku 1,27 miljonit eurot. „Kokkuhoiu sotsiaalkindlustusameti teenustelt oleme saanud senise teenuste kasutamise prognooside järgi nii, et klientidele jätkuksid teenuste pakkumised samas mahus,“ ütles Mändmaa. „Näiteks erihoolekandeteenust saavad inimesed ei ole täitnud kohta aastaringselt, on viibinud haiglas või perekeskis ja sellest on tekkinud rahaline reserv.“
Kärbe puudutab ka teisi sotsiaalkindustusameti teenuseid. Mändmaa lisas, et perelepituse, rehabilitatsiooni ja asendushoolduse tugiteenuste maht kujuneb prognoositust väiksemaks ning seetõttu saab ka väiksema summaga tagada peredele teenuse vajalikul määral. „Eelarve muudatused ei jäta abivajajaid teenuseta ega põhjusta ootejärjekorda.“
Negatiivne lisaeelarve sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Sellega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit mahtuda 3 protsendi eelarvemiinuse raamesse.
