Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised (65 ja vanemad), siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45–65-aastaste kui vanemate hulgas, teatas tervise arengu instituut.
Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Meeste standarditud suremuskordaja (standardpopulatsiooni järgi korrigeeritud kordaja, mis võimaldab riikidevahelist võrdlust) oli Eestis 40% ning Lätis-Leedus 60% suurem kui Euroopas ning naiste kordaja Eestis 15% ja lõunanaabritel 30% Euroopa keskmisest suurem.
Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltimaades on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.
Uute tuberkuloosijuhtude arv elaniku kohta on aastatel 2004–2014 vähenenud Eestis ja Leedus poole, Lätis veerandi võrra. Siiski registreeriti 2014. a Lätis ja Leedus uusi haigestunuid vastavalt kaks ja kolm korda rohkem kui Eestis. Uute HIV-juhtude arv elaniku kohta on kümne aastaga Eestis enam kui poole võrra vähenenud, Lätis ja Leedus aga viiendiku võrra tõusnud. Samas oli 2014. a Eestis uusi HIV juhte 30 protsendi võrra rohkem kui Lätis ning neli korda rohkem kui Leedus.
Haiglaressursside ja nende kasutamise osas on kõigis kolmes riigis toimunud sarnased muutused. Aktiivravivoodite arv kahaneb ning õendusravivoodid moodustasid 2014. aastaks juba viiendiku kõikidest ravivooditest. Järjest enam kasvab ka päevaravi tähtsus statsionaarse haiglaravi kõrval.
Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti Balti riikides 2014. a rohkem kui 10 aastat varem. Leedus kasvas nii pere- kui ka eriarstide vastuvõttude arv, kokku kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2004. aastaga. Eestis ja Lätis on võrreldes varasemaga kasvanud vaid perearsti vastuvõttude arv (vastavalt 7 protsenti ja 47 protsenti). Perearstide koduvisiitide hulk on aga kõigis kolmes riigis oluliselt vähenenud. Kõige rohkem Eestis, kus see on langenud 12 visiidilt kolmele 100 elaniku kohta.
Tervise arengu instituudil valmis koostöös Läti ja Leedu kolleegidega ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2014”, mis annab ülevaate Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikast. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, tervisekäitumist, haigestumust ja suremust ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist.
Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga (vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat) on Euroopa Liidu madalaim, Eesti meestel on see 28 riigi hulgas tagant kuues (72,4 aastat). Tervena elatud aastad moodustavad Balti riikide meestel kogu elueast keskmiselt 77% ning naistel 72%, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega.
