21.08.2024 Kolmapäev
Saksamaa kulutab toidule kõige vähem kogu ELis, samal ajal kui Eestis on kulutused märkimisväärselt kõrgemad
Uuringu tulemuste põhjal ei kuluta ühegi teise ELi riigi tarbijad nii väikest osa oma sissetulekust toidule, tervishoiule ja hooldusele kui Saksamaal. Hoolimata hinnatõusust moodustasid need kulud eelmisel aastal vaid 13,4 protsenti eratarbimisest, mis on madalaim näitaja kõigi 26 riigi seas. Need tulemused pärinevad turu-uuringute instituudi NIQ uuringust.
Saksamaal kulutatakse toidule kõige vähem kogu ELis
Foto: Smartworkacademy
„Saksamaal on keskmine sissetulekute tase kõrge. Lisaks on konkurents toidukaupade jaemüügi sektoris tugevam kui kusagil mujal, mis hoiab hinnad kontrolli all. Kuigi viimasel ajal on hinnad kõrge inflatsiooni tõttu tõusnud, on need siiski suhteliselt madalad,“ selgitab NIQ jaemüügiekspert Filip Vojtech.
Viimastel aastatel on tarbijad hakanud üha enam tähelepanu pöörama hindadele ja kasutavad sagedamini sooduspakkumisi. NIQ andmetel on Saksamaal registreeritud Lääne-Euroopa suurim allahindlustega ostude kasvu (14 protsenti).
Kui võrrelda, kui palju raha inimesed üldiselt poodides kulutavad, on Saksamaa samuti viimaste hulgas. 2023. aastal kulus jaekaubandusse vaid iga neljas euro, samas kui ELis keskmiselt iga kolmas euro ning Ida-Euroopa riikides, nagu Ungari ja Bulgaaria, peaaegu iga teine euro. Eestis on see näitaja sarnane ELi keskmisega, kus jaekaubandusse suundub ligikaudu iga kolmas euro. See viitab sellele, et Eestis, nagu ka teistes Ida-Euroopa riikides, moodustavad kulutused toidule ja igapäevastele kaupadele märkimisväärse osa pere eelarvest, mis on tingitud madalamast sissetulekute tasemest ja väiksemast konkurentsist jaemüügiturul.
Näiteks Võrumaa piirkonnas, nagu ka teistes Eesti piirkondades, võivad kulutused toidule varieeruda sõltuvalt sissetuleku tasemest, tarbimisharjumustest ja toiduainete hindadest. Keskmiselt kulutavad Võrumaa elanikud toidule umbes 25-30% oma sissetulekust. See näitaja võib olla veidi kõrgem kui riigi keskmine, kuna sissetuleku tase on piirkonnas suhteliselt madalam võrreldes suuremate linnade, nagu Tallinn või Tartu, elanikega.
Ida-Virumaa piirkonnas, mida iseloomustab võrreldes teiste Eesti piirkondadega suhteliselt madalam sissetulekute tase, võivad kulutused toidule moodustada umbes 30-35% leibkonna kogusissetulekust. See näitaja on kõrgem kui riigi keskmine, mis tuleneb nii madalamatest sissetulekutest kui ka piirkonna majanduse eripäradest. Ida-Virumaal, nagu ka teistes vähem kindlustatud piirkondades, moodustavad kulutused esmavajadustele, sealhulgas toidule, märkimisväärse osa pere eelarvest.
Märksõnad
