Ligi kahe kolmandiku Eesti pensionikogujate jaoks ei ole oluline üksnes vara kasvatamine, vaid ka põhimõtted, mille järgi vara investeeritakse, teatas Swedbank. Uuringu järgi peab koguni 22 protsenti pensionikogujaid väga oluliseks ja 41 protsenti oluliseks oma pensionivara jätkusuutlikku investeerimist.

"Uuringus paluti vastajatel ka kujutleda, et neil on investeerimiseks 1000 eurot pensioniraha, mida on võimalik oma parema äranägemise järgi jaotada erinevate eesmärkide heaks," ütles Pette. Kõige olulisemaks tõusis tervishoiu arendamine – ravivõimaluste arendamine, teadustöö, digimeditsiin ja uute ravimite loomine –, millesse keskmiselt oldi valmis investeerima 220 eurot ehk üle viiendiku kogusummast.

"Sellele järgnesid ridamisi loodusressursside kaitsesse, elukvaliteedi parandamisse, uutesse tehnoloogiatesse ja kliimamuutustega tegelemisse investeerimine. Kõigisse nelja suunda oldi keskmiselt valmis investeerima 128–137 eurot. 91 eurot määrasid vastajad digiturvalisusele, 90 eurot bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ning 73 eurot inimõigustele ja võrdõiguslikkusele," märkis Petter.

Petteri sõnul pidasid tervishoidu investeerimist keskmisest olulisemaks naised, madalama sissetulekuga vastajad ning pensionikogujad, kelle elukoht on väljaspool suuri keskuseid. Vastupidiselt loodusressursside kaitsesse, kuhu investeeriksid keskmisest rohkem mehed, nooremad pensionikogujad ning Tallinna elanikud.

Ka Lätis ja Leedus oli pensionikogujate number üks valik investeerida suurim osa tervishoidu ning seda isegi suuremal määral kui Eestis – Lätis 272 eurot ja Leedus 286 eurot. "Küll aga on naaberriikide jaoks eestlastest olulisemal kohal elukvaliteedi parandamine, kuid madalamal kohal näiteks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine," lisas Swedbanki Investeerimisfondide juht.

Petteri hinnangul on pensionivara investeerijate otsuseid mõjutanud nii läbielatud pandeemia kui ka laiem ühiskondlik arutelu selle üle, milliseid muutuseid oleks maailmas vaja, et homne oleks jätkusuutlikum. "Pensioni kogumist ei nähta üksnes isikliku kasuna, vaid investeeringut paremasse tulevikku," sõnas Petter.

"Kui palusime uuringus osalejatel ka öelda, mis on parim põhjus jätkusuutliku investeerimise valimiseks, siis 46 protsenti vastajaid leidis, et juba võimalus teha jätkusuutlikum valik on põhjus iseeneses. 42 protsenti vastas, et loodab investeeringutega saada keskmisest kõrgemat tootlust, 24 protsenti hindab võimalust mõjutada ettevõtteid käituma jätkusuutlikumalt," lisas ta.

Sügisel läbi viidud uuringu järgi eelistab 26 protsenti Eesti pensionikogujaid, et kogu nende pensionivara oleks investeeritud jätkusuutlikult, fondide tasud oleksid madalad ning nende põhimõtete nimel on pensionikogujatele sobiv ka keskmine tootlus. 37 protsenti kogujaid valiks osaliselt jätkusuutlikesse varadesse investeerimise ja on valmis suurema tootluse nimel nõus keskmiste fonditasudega. Iga kolmas pensionikoguja uuriks enne investeerimisotsuse tegemist maailma jätkusuutlikumate ettevõtete tipp-20 edetabelit, et endas selgusele jõuda.

Uuringus osales üle 500 elaniku vanuses 18–55 aastat, kes koguvad pensioniks teise ja/või kolmanda pensionisamba, säästude või muude finantsinstrumentide kaudu.