"COVID 19 viiruse levik ei näita vaibumise märke. Kui kevadel läksid õpilased nädalateks täies mahus koduõppele, siis praegu toimuvad enamustes koolides lisaks distantsõppele ka kohapealsed tunnid, mistõttu on koolimajad potentsiaalsed nakkuse levimise kohad. Praktika näitab, et see potentsiaal ei ole ainult teoreetiline," märgivad kooliõed pöördumises.
Pöördumise kohaselt on selliseid koole, kus õppetöö toimub veel täiskomplektis alles jäänud üksikud ning olukord muutub iga päev ja see ei pruugi nii jääda. "Kui veel eelmisel nädalal olid näiteks Õismäel asuvad koolid viirusest suhteliselt puutumata ja õppetöö toimus koolimajades, siis sel nädalal tuli ka sealsetel koolidel distantsõpe kasutusele võtta. Praegu ei ole võimalik öelda, kuidas on mõnedel koolidel õnnestunud viirust kauem vältida. Võibolla on oma osa sellel, et osades koolides on lapsed rohkem pärit ümberkaudsest piirkonnast ja ei kasuta kooli tulekuks ilmtingimata ühistransporti. Või siis tullakse küll kooli kokku üle linna, kuid kasutatakse selleks lapsevanemate transporti. Kuid viiruse leviku piiramiseks ei ole ühte võluvitsa, kasutada tuleb kõiki kättesaadavaid meetodeid komplektis," märgitakse pöördumises.
Hetkel on valdavas enamuses koolides kasutusel erinevad kontaktõppe ja distantsõppe kombinatsioonid. Üks variant on kontaktõpe algklassidele, aga distantsõpe vanematele klassidele. Teine variant on kordamööda lahendus, kus ühel päeval on koolis nooremad, teisel päeval vanemad õpilased.
Nädal tagasi algas õpetajate haigestumise laine, sest õpetajad kandsid küll visiire, kuid mitte maske ning see ei ole piisav lahendus. Sel nädalal on alanud õpilaste haigestumise laine. Lähikontaktsetena on 80 kooliõest tänaseks karantiini suundunud kaks kooliõde.
Teine oluline aspekt on kriisiolukorraga kaasnev emotsionaalne pinge. Inimeste emotsioonid on kerged tekkima ja neid elatakse teiste peale välja. Kooliõdede poole pöördunud õpetajate tervisenäitajad on selle tõestuseks. Ehk et vältides viiruse levikut takistame me üheskoos ka emotsionaalse pingega kaasnevate vaimse tervise probleemide tekkimist. Kõik meie õed näevad kõrvalt, kuivõrd on laste, vanemate ja kooli personali seas üldine ärevuse foon kasvanud - ärrituvus, väsimus, unehäired, vererõhu kõrgenemine. Neid näiteid on igal õel palju. Murekohaks jäävad need, kel mingil põhjusel pole toetajaid ja kellest me ei pruugigi midagi teada. Koroonastatistikat koolides haldab haridusamet,
tõdesid kooliõed.
Ühe võimalusena viiruse levikut koolimajades pidurdada tuleb koolidel üle vaadata koristamise kord. Kui see toimub ainult üks kord päevas, siis on seda vähe, sest pindasid tuleks puhastada sagedamini ning kasvõi osalise kontaktõppe säilitamine nõuab kõigilt pingutusi kõigi muude meetoditega, mille ära õppimiseks ja järele proovimiseks on varsti ligi aasta aega olnud.
