Tarbijakaitseamet tuletab meelde, et enne lepingu allkirjastamist tasub tarbijal tutvuda täpsemalt pakkumise sisuga ning mõelda läbi oma senised kohustused, et vältida leppetrahvi.
Kõigepealt tasub tarbijal sideteenuse ettevõtjalt pakkumist saades uurida pakkumise täpsemat sisu ja tutvuda lepingus sätestatud tingimustega, ütles tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist-valdkonnajuht Helen Liiva. Seejuures on oluline teada, et liitumislepingu juurde kuuluvad lepingu üldtingimused (tüüptingimused), hinnakirjad ja muud lepingu lisad, millega tutvumise õigus ja kohustus on tarbijal enne lepingu sõlmimist.
Tavaliselt ei lisa sideettevõtja kõiki lepingu tingimusi allkirjastatava lepingu juurde, vaid lepingus viidatakse nende olemasolule ja lepingu sõlmimisel peab sideettevõtja andma võimaluse nende sisust teada saada,selgitas Liiva. Lepingu juurde kuuluvad lisad on üldjuhul kättesaadavad sideettevõtjate veebilehtedel ja esindustes.
Teenuse põhiomadused ja hinnastamine
Mobiilse internetiteenuse reklaamides tuuakse sageli välja maksimumkiirused ning kiirustest räägitakse „kuni“ suuruses, samuti märgitakse, et kiiruseid ei ole tarbijale piiratud.
„Sideettevõtjalt tuleb küsida, millised on teenuse keskmised kiirused kasutamisel sinu piirkonnas ja milline on paketis pakutav teenuse maht, samuti kas või kuidas piiratakse teenuse kasutust pärast mahupiiri ületamist. Pööra tähelepanu, kas sinu kasutatav seade võimaldab seda teenust kasutada,“ juhendas Liiva.
Enamjaolt pakuvad sideettevõtjad kuutasulisi sideteenuse pakette, mil on fikseeritud lõpphind. Siiski võib paketis sisalduda teatav hulk kõneminuteid ja internetti, mille ületamisel arvestatakse see paketi kuutasule juurde. Lisaks võib olla teenuseid, mis paketi kuutasus ei sisaldu, näiteks arvestatakse paketile juurde eritariifsetele kõneteenusnumbritele helistamise hind, mobiili kaudu tellitud sisuteenused, välismaal(e) helistamine, mahupõhine või päevapiletipõhine internet.
Liiva märkis, et ka üksnes kõneteenuse paketi valimisel tuleb täpsustada, kas lisanduda võivad tasud internetiteenuse eest, sest üldiselt on ka nende pakettide puhul tarbijatele internetiteenuse kasutamise võimalus avatud. See võib kaasa tuua üllatuslikke arveid, kuna nutitelefon võib automaatselt uuendusi hakata alla laadima.
Lepingu tähtaeg ja lõpetamise tingimused
Tähtajalise lepingu pikkus võib olla maksimaalselt kaks aastat, samas on sideettevõtja kohustatud pakkuma ka võimalust üheaastase lepingu sõlmimiseks. Tähtajalise või tähtajalise kohustusega lepingu (näiteks tasuta või soodushinnaga seadme või muu soodustuse saamisel) ennetähtaegse lõpetamise korral on tavaliselt ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus.
„Konkreetses kohas tähtajalise lepinguga kaabeltelevisiooni või püsiühendusega internetiteenuse lepingu sõlmimisel tasub mõelda, kas on võimalik, et lähiajal tuleb kolida,“ kõneles Liiva. „Selliste lepingute puhul ei pruugi üleviimine uude kohta olla võimalik, mistõttu võib samuti kaasneda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahv.“
Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Siiski tuleks järgida, millisel viisil ja vormis tuleks lepingu lõpetamise teade sideettevõtjale edastada, üldjuhul on see märgitud lepingu juurde kuuluvatesse üldtingimustesse. Jälgida tuleb, et lepingust seni tekkinud kohustused saaksid sideettevõtja ees täidetud.
Sõlmitud lepingust taganemine
Tarbijal on õigus taganeda põhjendusi esitamata 14 päeva jooksul lepingust, mis on sõlmitud sidevahendi abil, näiteks e-posti või telefonitsi või väljaspool sideettevõtja äriruume. Esinduses allkirjastatud lepingute puhul puudub kliendil õigus lepingust taganeda, välja arvatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
Taganemisõiguse kasutamisel on oluline arvestada, et saadud seadet peab käsitsema ja kasutama üksnes nii, nagu seda lubataks teha tavapäraselt poes. Teistsugusel kasutamisel vastutab tarbija seadme kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest ja väärtuse vähenemine tuleb sideettevõtjale hüvitada. „Kui kahtled, kas soovid sideettevõtjaga lepingulist suhet, siis on parem seadet taganemisperioodil mitte kasutada. Reeglina tuleb tarbijal kanda ka asja tagastamisega seotud otsene kulu,“ märkis Liiva.
Ka tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on tarbijal võimalik 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Silmas tuleb pidada, kas tegemist on järelmaksulepingu või osamaksetega müügiga. Järelmaksulepinguga kaasneb intressi tasumise kohustus jms, mis on tarbijakrediidilepingule iseloomulik. Osamaksetega müügi puhul tasub tarbija seadme hinna osamaksete kaupa ning seejuures ei lisandu osamaksetele muid tasusid. Viimasel juhul ei vasta leping tarbijakrediidilepingu tunnustele ning seetõttu 14-päevast taganemisõigust tarbijale ei kohaldu.
