"Testimine kinnitas üheselt, et toodete elektromagnetkiirguse vähendav mõju on väike – väiksem mõõtemääramatusest või puudub üldse. Veelgi enam – selgus, et teatud juhtudel võib kiirgust vähendada püüdva materjali kasutamine provotseerida mobiiltelefoni veelgi tugevamat kiirgusvälja kasutama ning tegemist võib olla isegi vastupidise efektiga," ütles tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist Juta Jõgis.
Tarbijakaitseamet korraldas koostöös Tallinna tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi elektromagnetilise ühilduvuse laboriga erinevate elektromagnetkiirguse vastaste isikukaitsevahendite mõju hindamiseks katsed.
Testimisel kontrollitud elektromagnetkiirguse vastased isikukaitsevahendid olid mõeldud inimese keha vahetus läheduses olevate elektromagnetväljade mõju nõrgendamiseks. Paljude testitud toodete kohta oli märgitud, et need mõjutavad otseselt mobiiltelefoniga rääkimise ajal inimese pea lähedal olevat elektromagnetvälja. Toodete hulka kuulusid väga mitmesugused kleepsud, mobiilikotid, kõrvaklapid ning laavaripats.
Katsetel sooritati mõõtmised esmalt olukorras, kus elektromagnetkiirguse allika ehk mobiiltelefoni juurde oli rakendatud elektromagnetkiirguse vastane kaitsevahend. Juhiste järgi tuli tüüpiliselt antud tooted paigaldada mobiiltelefoni korpusele. Teisel juhul viidi mõõtmised läbi olukorras, kus vastav kaitsevahend elektromagnetkiirguse allika juures puudus.
"Tulemuste võrdlemisel selgus, et kõikidel toodetel puudus reklaamtekstides lubatud elektromagnetkiirguse vähendav mõju," märkis Jõgis.
"Pisike kleeps ei muuda olematuks mobiiltelefoni tekitatavat elektromagnetkiirgust. Mobiiltelefon kasutab seda kiirgust selleks, et vahetada andmeid tugijaamaga ja edastada kõne. Siin on vastuolu – mobiiltelefoni levis olemiseks on kiirgust vaja ning tavapärases kasutuses ei õnnestu elektromagnetkiirgusvälja tugevust vähendada selliselt, et levi püsiks sama heal tasemel," selgitas tarbijakaitseameti esindaja.
Tarbijakaitseamet on sel teemal suhelnud ka keskkonnaametiga, kes on sel teemal pädev ametiasutus andmaks tarbijatele rohkem teavet, lisas Jõgis.
"Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et laavakiviripatsid sisaldavad looduslikku radioaktiivset tooriumi ja tekitavad alfakiirgust. Mitte küll sellisel määral, et see omakorda ohtlik oleks, kuid alfakiirgusel puudub igasugune mõju elektromagnetkiirgusele ja seetõttu reklaamitud efekti ese ei oma," märkis Jõgis.
Keskkonnaamet selgitas veel, et kiirgusseadusega on keelatud radioaktiivsete ainete tahtlik lisamine toiduainetele, mänguasjadele, ehetele ja kosmeetikakaupadele nende valmistamisel. Samuti on keelatud selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade sisse- või väljavedu. Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo peaspetsialisti Alar Poldi sõnul ei ole antud juhul tegemist radioaktiivse aine lisamisega, vaid ese on tervenisti valmistatud radioaktiivsest materjalist.
„Võib vaielda, kas tegemist on ehtega, kuid kuna eseme pealispinnal on reljeefne ornament ja igasugune muu funktsioon esemel puudub, siis pigem on. Tooriumi radioaktiivsus jääb küll alla lubatud piiri, kuid igal juhul on antud eseme kandmine vastuolus kiirgusallika kasutamise põhjendamise printsiibiga, sest sellise ehte saaks valmistada ka muust materjalist. Keskkonnaamet ei soovita antud toodet kasutada,“ selgitas Polt.
Tarbijakaitseamet soovib südamele panna, et imetoodetesse tuleb suhtuda ettevaatlikult ning kaaluda seesuguseid oste eriti hoolikalt. Juhul kui kaupleja pakkumised ja reklaamtekstid on üles leidnud sinu isikliku valupunkti, püüa siiski jääda objektiivseks ning hankida teema kohta võimalikult palju teavet. Arvesta alati, et imetoodete müüjad püüavad sinuni jõuda just nõrku kohti otsides. Ole neist samm ees!
