Teadusnõukoja seisukohti esitas tänasel COVID-19 tõrje valitsuskomisjoni nõupidamisel Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.
Hetkel puudub haigestumiste eksponentsiaalne kasv ja nakkuse levik on sarnane Põhjamaadele,“ ütles professor Lutsar. „Kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne – me näeme selgelt, et see töötab. Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime,“ rääkis ta.
Irja Lutsar nentis, et koroonaviiruse kriis tõenäoliselt muudab käitumisnorme.
Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib.“
Viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm töötab ka epideemiast väljumise meditsiinilise strateegia põhimõtete kallal. Teadlased rõhutavad, et väljumisstrateegia valimise aluseks saavad olla uuringud, mis näitavad kui suur osa elanikkonnast on koroonaviirusega tegelikult kokku puutunud.
Koroonaviirus levib Eestis ajal, mil arvestatav osa elanikest põeb ka teisi sarnaste nähtudega viirushaiguseid. Sellepärast on vaja võimalikult ulatuslikke uuringuid, mis näitavad kui paljud inimesed on põdenud COVID-19. See annab meile olulist infot haiguse leviku sageduse ja dünaamika kohta,“ ütles professor Lutsar.
COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Prognoosmudelite koostamisel on teadusnõukojal abis Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.
Teadusnõukoja tööd korraldab riigikantselei strateegiabüroo, kes tegeleb ka koroonaviiruse kriisist väljumise tervikliku strateegia koostamisega.
