"Töövõimereform on keeruline asi, millega tuleb tegeleda. Üldraamistik on tehtud, aga see vajab veel päris palju sisustamist, et asi reaalselt tööle hakkaks. Lihtne see ei ole," rääkis Vassiljev.
Ministri sõnul on tema valdkonnas kindlasti palju tervishoiu- ja haigekassateemasid – alates sellest, mida, kuidas ja mis tingimustel hinnastatakse. "Ja laiemalt võttes – kas on võimalik süsteemi kuidagi optimaalsemaks teha? Võrreldes vana Euroopaga ei ole meil tervishoid SKP suhtes väga heldelt rahastatud. Küsimus ongi, kas selle rahastuse puhul on võimalik asju paremini teha," ütles Vassiljev Virumaa Teatajale.
Tema sõnul on Eesti tervishoiusüsteem võrreldes paljude riikidega päris hea, aga kindlasti saab seda veel paremaks teha. "Kindlasti tulevad juurde alampalgaga seotud teemad ning töö- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mis saab päris keeruline olema. Ning loomulikult soolise palgalõhe temaatika, sest selles osas oleme paraku Euroopas punase laterna rollis," arutles Vassiljev.
Küsimusele, kas on põhjust rahul olla, et haiglavõrgud liiguvad kahe hiidhaigla ehk PERH-i ja TÜ kliinikumi suunas, märkis Vassiljev, et saab aru konsolideerimissoovist, sest see võib anda mastaabiefekti ja süsteemi sees võib arstide liigutamine lihtsam olla. "Teisalt tuleb arvestada, et mingil määral vähendab ja piirab see konkurentsi. Lisaks on ju küsimus selles, et kohalikul haiglal on ka regionaalpoliitiline aspekt. Kõige efektiivsem meetod ei pruugi alati mõistlik olla," märkis Vassiljev.
Tema sõnul on haiglate tihe koostöö on igati loogiline ja ka paratamatu. "Sellega, milline on haiglate omandivorm tulevikus, tuleb tegeleda. Minu teada ei ole kellelgi praegu kindlat arusaama, milline see hakkab ühes või teises kohas olema," ütles Vassiljev.
