Suurima rahvaarvuga riik on India ja maailma rahvaarv jätkab kasvamist veel vähemalt 2084. aastani, vahendab statistikaamet juulis avaldatud ÜRO rahvastikuprognoosi. Maailma rahvaarv on 8 056 505 564.

Maailma rahvaarv on kasvanud väga kiiresti. „50-aastaste eluea jooksul on maailma rahvastik kahekordistunud ja üle 70-aastaste eluea jooksul peaaegu neljakordistunud,“ selgitas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg.

Vast avaldatud ÜRO rahvastikuprognoos aga lubab kasvu pidurdumist. Pressiteates toob ÜRO välja, et rahvaarv kasvab praegu varasema hoogsa kasvu inertsist. Maailma sündimuskordaja, mis näitab keskmist sünnitatud laste arvu naise kohta, on languses. 2023. aastal oli sündimuskordaja 2,25, olles nii pea poole madalam kui 1953. aastal, mil sündimuskordaja oli vaid veidi väiksem kui 5. „Praegu on samas piirkondi, kus varasema kõrge sündimuse tõttu sünnitusealiste naiste arv ja seeläbi ka sündide arv endiselt kasvab,“ ütles Trasberg.  

2023. aasta alguses tõusis India suurima rahvaarvuga riigiks maailmas, edestades sellega varem seda tiitlit hoidnud Hiinat. Prognoosi hinnangul jätkab India rahvaarv kasvamist, kuid Hiina rahvaarvu laeks jäi 2021. aasta ning edaspidi Hiina rahvaarv langeb

India rahvaarv on 1 431 702 948 kja Hiinal 1 424 260 946. Kokku moodustavad need kaks riiki 35 protsenti maailma rahvastikust. Võrdluseks, Euroopa riigid moodustavad maailma rahvastikust üheksa protsenti. 

Kolmandal kohal maailma riikide arvestuses on USA. Terje Trasbergi sõnul on USA seejuures ka kõrgeima rändesaldoga riik. „Sinna kolib aastas elama 1,3 miljonit inimest rohkem, kui sealt välja rändab,“ sõnas ta.

Positiivse rändesaldo poolest teisel kohal on Süüria 757 309 inimeega ja kolmandal Saksamaa 609 553 inimesega.

Väike Eesti moodustab maailma rahvastikust vaid 0,02 protsenti ja Euroopa rahvastikust 0,2 protsenti. Hiljuti avaldas statistikaamet Eesti rahvastikuprognoosi, mille hinnangul langeb Eesti rahvaarv 2085. aastaks 12 protsendi võrra. 

Kui võrrelda Eesti statistikaameti prognoosi ja ÜRO koostatud prognoosi Eesti kohta, jäävad silma mõned erinevused. Suurim erinevus on ÜRO hinnang Eesti rändele. Nimelt hindab ÜRO, et Eesti rändesaldo on tasakaalus ehk 0, aga Eesti enda prognoos on rändesaldoks hinnanud 4000.

 „Erinevus, mis oluliselt mõjutab ka prognoositavat rahvaarvu, tuleb sellest, et ÜRO arvestab aastate 2000–2021 keskmist rändesaldot. Eesti enda prognoos vaatab tagasi lühemale perioodile ehk umbes viiele aastale, sest alates 2015. aastast on Eesti olnud sisseränderiik ning ei ole oodata selle trendi pöördumist,“ selgitas Trasberg. 

Lühidalt öeldes põhjustavad erinevuse ÜRO ja Eesti enda rahvastiku prognoosi vahel lokaalsed trendide muutused. ÜRO prognoos ei saa arvesse võtta iga riigi eripärasid  ega oska hinnata kohalike trendide püsimajäämist. Küll saab eripärasid arvesse võtta riikliku prognoosi koostamisel, kus nõu annavad just selle riigi rahvastikueksperdid.  

Oodatav eluiga on maailmas keskmiselt 73,2 aastat, Euroopas 79,1. Kõige madalam on oodatav eluiga Nigeerias, kus see on 54,5 aastat. Kõrge oodatava eluaega riigid on näiteks Monaco 86,4 aastaga ja Jaapan 84,7 aastaga. Eestis on keskmine eluiga sünnihetkel 79 aastat.

Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta on maailmas 2,25. Kõige rohkem sünnib naistel lapsi Somaalias, keskmiselt 6,13. On ka riike, kus sünnib vähem kui üks laps naise kohta, näiteks Lõuna- Koreas, Singapuris ja Ukrainas.

Ukraina rahvast ja rahvaarvu räsib sõda. Ukraina rahvaarv langes 2022. ja 2023. aasta vahel 6 miljoni võrra. ÜRO hinnangul oli Ukraina rahvaarv 2023. aasta alguses ligikaudu 38 miljonit. Kõige suurem oli Ukraina rahvaarv 1993. aastal, jõudes siis 52,4 miljonini.

Peale rahvaarvu languse on sõjaperioodil langenud ka keskmine sünnitatud laste arv naisel alla ühe ehk 0,98. Näiteks 2013. aastal oli sündimuskordaja Ukrainas sama, mis tol ajal Eestis – 1,52 last naise kohta. Eesti praegune sündimuskordaja on 1,31.