Kõige õnnelikum naaber Eestis on vanuses 35-49 suhtes naine, kes on majanduslikult kindlustatud ja omab oma kodu. Ta on oma kodus elanud rohkem kui viis aastat, omab väliala ja elab suure linna läheduses.
Vastustest tuli välja, et inimesed eelistavad kodu valides jääda tuttavasse naabruskonda. Vastajatest 69 protsenti on elanud oma kodus rohkem kui viis aastat ning 75 protsenti vastajatest on oma naabruskonnale truuks jäänud ning seal elanud üle viie aasta.
Kui küsida Eesti inimestelt, et mis on kodutunde tekitamiseks kõige olulisem, siis 86 protsenti vastajatest leiab, et selleks on köök. Pea sama tähtsaks peavad eestlased vannituba ja magamistuba.
Kui aga küsida, et millega on vastajad oma praegustes kodudes enim rahul, tuli välja, et selleks on lae kõrgus (73 protsenti). Rahul olleks ka magamistoaga (68 protsenti), privaatse välialaga (67 protsenti) ja elutoaga (66 protsenti). Oma praeguses kodus tunnevad Eesti inimesed, et köök on liiga väike (34 protsenti) ja vannitoas pole piisavalt ruumi (35 protsenti). Inimesi häirib oma kodu juures kõige enam kodu üleüldine konditsioon (36 protsenti), isikupära puudumine (27 protsenti) ja siseviimistlus (24 protsenti).
„Õnneliku naabruskonna uuring“ on projekt, millega Bonava alustas 2017. aastal. Selle käigus küsitakse koduturgudel elavate inimeste käest, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas väärtustavad.
Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal on oma koduga enim rahul rootslased (81 punkti), põhjanaabrite soomlaste vastav näitaja on 78. Võrdselt oma koduga on rahul eestlased ja sakslased (76 punkti).
Bonava juhatkonna liikme Lauri Laanoja sõnul on nende eesmärk luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on hea elada. „Terviklikud elukeskkonnad annavad inimestele emotsionaalset rahulolu – loovad võimalusi kodukohas naabritega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selleks, et teada saada, mida inimesed kodukohalt ootavad, viimegi läbi elanikkonna õnneuuringut, millest saadud teadmisi võtame arvesse uute kodude planeerimisel,“ ütles Laanoja.
