42 protsenti küsitlusele vastanutest täheldas oma pere majandusliku olukorra halvenemist, muutust paremusele märkis 11 protsenti küsitletud peredest, teatas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus. Lähema 12 kuu jooksul ei näe valdav osa vastanutest olulisi muutusi enda pere majandusolukorras.
Olukord halvenes uuringutulemuste põhjal viimase aasta jooksul sagedamini peredes, kelle kuu netosissetulek jäi alla 10.000 krooni. Olukorra halvenemist näevad enam ette pered, kes teenivad alla 8000 kooni kuus. Uuringus osalenud peredest, kes ennustavad, et nende majanduslik olukord läheb halvemaks, kardab 82 protsenti ennekõike jätkuvat hindade tõusu, 36 protsenti prognoosib sissetulekute vähenemist ja 25 protsenti lisakulutuste kasvu.
Pered, kelle majandusolukord on halvenenud, tõid 67 protsendil juhtudest põhjusena välja hinnatõusu ja 60 protsendil juhtudest sissetulekute languse. Perede majandusolukorra paranemise sagedaseima põhjusena toodi välja töölkäijate arvu suurenemist või sissetulekute kasvu. Enam kui veerand enda majandusolukorda parandanud peresid tegid seda kulutusi vähendades.
Eesti majandusarengu hinnangud on uuringu kohaselt tugevalt seotud hinnangutega oma pere toimetulekule. Vastanute hinnangud Eesti riigi majanduse olukorra muutuste kohta olid veidi optimistlikumad võrreldes hinnangutega perede majanduslikule olukorrale. Siiski leidis 39 protsenti peredest, et olukord on halvenenud, 28 protsendi vastanute hinnangul pole olukord muutunud ja 26 protsenti hindas olukorda varasemast paremaks.
Eesti majanduse olukorra paranemist märkisid sagedamini pered, kelle sissetulek ületab 20.000 krooni. Ülejäänud gruppides oli tüüpiline halvem hinnang.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu ütles, et nii majanduse olukorra paranemise kui ka halvenemise põhjustena toodud argumendid põhinevad peamiselt meediast saadud teabel.
Telefoniintervjuudena läbi viidud uuringusse olid kaasatud 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Valimisse kuulus 800 inimest.
BNS
