„Vaimse tervise valdkonnas on viimase kümne aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi. Loodud on laste vaimse tervise keskused ja kabinetid, riik toetab vanemlike oskuste õpetamist, haridusasutustes on sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi õpetavad ja arendavad programmid, loodud on uusi teenuseid ja mitmeid neist saab kasutada ka veebis. Siiski on veel pikk tee minna,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. 

Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal. Seepärast peame senisest rohkem investeerima ennetusse ja tähtsustama vaimse tervise hoidmist samavõrd nagu füüsilist. Igaüks meist saab anda oma panuse enda ja oma lähedaste kaitsmiseks, samas on oluline roll vaimse tervise toetamisel ka kogukondadel, tööandjatel, kultuuri- ja haridusasutustel, kohalikel omavalitsustel, kõigil ministeeriumitel ning riigil tervikuna.

Haigekassa tasus 2018. aastal psühhiaatrilistest häiretest tingitud otseste ravikulude, retseptiravimite ja töövõimetuse hüvitistena kokku 47,5 miljonit eurot (2017. aastal 43,7 miljonit ja 2016. aastal 40,7 miljonit eurot).

„Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad. Sama tähtis kui oskus anda füüsiliselt esmaabi, et päästa inimeste elusid, on oskus märgata vaimse tervise muresid ja olla esimeseks, kes abivajajat toetab. See ei asenda professionaalset abi, kuid saab aidata teha esimesed sammud paranemise teel,“ lausus MTÜ Peaasjad juht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. 

„Vaimse tervise kulutuste kasv näitab, et järjest enam julgetakse abi otsida, samas on endiselt probleemiks vaimse tervise probleemide häbimärgistamine. Teadmatuse ja hirmu vastu aitab tõenduspõhine info. Teadlikult tuleb tegeleda ka elukeskkonna kujundamisega, et see toetaks vaimse tervise hoidmist ja oleks kõigile ligipääsetav sõltumata vanusest või erivajadusest.“

Vaimse tervise abi kättesaadavus esmatasandi tervishoius on oluliselt paranenud, enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka psühholoogilist abi. Paranenud on koostöö eriarstidega, perearstidel on võimalik kasutada teraapiafondi, et suunata inimene vajadusel kliinilise psühholoogi poole või kasutada e-konsultatsiooni psühhiaatriga oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks.

„Vaimse tervise probleemidega jõuavad inimesed pereõdede ja perearstide vastuvõtule üha rohkem ja üha julgemalt – minu suur tunnustus neile, kes võtavad südame rindu ja otsivad abi!“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, dr Karmen Joller. 

„Juba aastaid on perearstid abistanud mitmesuguste vaimse tervise häiretega inimesi. Perearstid on valmis olema esmaseks kontaktiks kõikidele psüühikahäiretega patsientidele, kuid selleks on vaja oluliselt parandada perearstide võimalusi patsiente nõustada ja konsulteerida vaimse tervise spetsialistidega. Väga oluline roll on selles vaimse tervise õdede ja kliiniliste psühholoogide teenuste kättesaadavusel. Inimene peab saama asjatundlikku abi õigel ajal ja ei tohi jääda oma süveneva murega üksi.“

Teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide ja psühhiaatrite puudus, mistõttu ootavad inimesed vastuvõtule pääsemist sageli lubatust kauem. Võrreldes optimaalse arvuga on Eestis täna puudu ligi 30 psühhiaatrit. Arvestades, et üle 65 aastaseid psühhiaatreid on 62, kellest mitmed soovivad pensionile minna või koormust vähendada, vajab tervishoiusüsteem hetkel juurde vähemalt 50 psühhiaatrit. Nii esmatasandil kui ka eriarstiabis on terav vajadus vaimse tervise õdede ja kliiniliste psühholoogide järele. Samuti on puudus nii kooli- kui ka tööpsühholoogidest.

Kuigi vaimse tervise teenuste süsteem on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ja ravi on kättesaadavam kui kunagi varem, on vaimse tervise abi pakkumine killustunud, rahastamine jätkuvalt ebapiisav ja abi kättesaadavus piirkonniti ebaühtlane,

ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi juht, psühhiaater dr Anne Kleinberg. 

„Psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks peab abi olema tagatud vähemalt igas maakonnas.“

Roheline raamat on terviklik poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat abi korraldust, võtab kokku valdkonna probleemkohad, keskendudes ennetusele ja õigeaegsele abile ning teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks. Rohelise raamatu koostamisel lähtuti rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seatud peaeesmärgist pikendada Eesti inimeste tervena elatud elu enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

Vaimse tervise roheline raamat saadetakse kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja partnerorganisatsioonidele. Tagasisidet oodatakse kuni 14. augustini. Tagasiside põhjal tehakse täiendused ning sügisel esitatakse dokument kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Konkreetsed mõõdetavad tegevused ja ressursid kirjeldatakse jätkudokumentides. Esimesena on 2021. aasta lõpuks kavas koostada valdkondade ülene suitsiidiennetuse tegevuskava. 

Vabariigi Valitsuse 30. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis võeti ülesandeks koostada roheline raamat positiivse vaimse tervise hoidmiseks, probleemide koordineeritud ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks.