22.03.2016 Teisipäev

Valdaval enamusel Eesti elanikel on ühisveevärk ja -kanalisatsioon

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu koju ning pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele.

Eesti hajaasustusega maapiirkonnas peab igaüks ise rajama kaevu ja reovee puhastusseadmed ning tagama ka nende korrapärase hoolduse
Eesti hajaasustusega maapiirkonnas peab igaüks ise rajama kaevu ja reovee puhastusseadmed ning tagama ka nende korrapärase hoolduse Foto: PM

"Enamikus suuremates asulates on ühisveevärk ja -kanalisatsioon olemas, kuid olukord on keerulisem seal, kus see pole võimalik," ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon teisipäeval peetava rahvusvahelise veepäeva puhul. "Kui linnainimese ainuke mure on veearvete õigeaegne tasumine, siis hajaasustusega maapiirkonnas peab inimene rajama kaevu ja reovee puhastusseadmed ning tagama ka nende korrapärase hoolduse."

Keskkonnaministeeriumi teatel pole paljude inimeste kaevuvesi puhas, seejuures on kaevud tihti reostunud just mikrobioloogiliselt, mis viitab kaevu halvale tehnilisele seisukorrale või lähedal asuvale reostusallikale nagu laut, sõnnikuhoidla või reovee imbkaev. Lisaks näitab Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal korraldatud seire, et madalates kaevudes esineb kõrgendatud määral nitraatioone ja leidub ka pestitsiide.

Samuti on probleeme reovee käitlusega. Möödunud aastal tehtud uuringust selgus, et ligi 35% reovee kogumise ja puhastamise süsteemidest hajaasustuses on üle 35 aasta vanad ning halvas tehnilises korras. Kõikidest hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemidest, nagu kogumismahutid, immutussüsteemid ja kuivkäimlad, ei vasta nõuetele 22% ehk iga viies.

Kroon lisas, et positiivse poole pealt on eestlane üks Euroopa säästlikumaid veetarbijaid, kes kasutab keskmiselt 80–90 liitrit päevas. Selline tarbimise maht on püsinud stabiilsena juba üle kümne aasta.

Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 1993. aastast. Tänavu keskendutakse vee ja töökohtade seostele ehk sellele, kuidas vesi ja töökohad koos juhivad inimeste elusid ning kuidas inimestele tagatud puhas vesi loob paremad eeldused hariduse saamiseks, tööl käimiseks, enese teotuseks, sotsiaalseks arenguks jne.

Maailmas puudub 663 miljonil inimesel ehk pea igal kümnendal inimesel võimalus saada tervisele ohutut joogivett. Nendes piirkondades, kus joogivesi kättesaadav pole, on naiste ja laste igapäevaseks ülesandeks vee koju tassimine. See tähendab, et lastel pole võimalik koolis käia ja naistel puudub võimalus tööl käia.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255