Eelnõu kohaselt on valitsuse liikmete eluasemekulude hüvitamise piirmääraks kuni 15 protsenti ametipalgast. Riigikogu liikmetel on see 20 protsenti ametipalgast, kuid kuna ka palga suurus erineb, on hüvitamise suurusjärk sama.
Maksimaalne hüvitatav summa on 2022. aasta ametipalka arvestades kuni 931,14 eurot kuus, peaministri puhul 1015,25 eurot kuus. Seega on maksimaalne hüvitatav summa oluliselt suurem kui praegu, mil see on kuni 448 eurot kuus.
Senine regulatsioon on aga aegunud, sest riigikantselei ega ministeeriumide valduses ei ole enam eluruume, mida tööandja eluruumina valitsusliikmetele kasutada anda. Seega asendatakse tööandja eluruumi andmine eluasemekulude hüvitamisega sarnaselt riigikogu liikmetele ettenähtud regulatsiooniga.
Eluaseme üürimisega seotud kulude hüvitamisele on õigus ainult valitsuse liikmel, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool tema juhitud ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid üksusi. Määrusega on pandud ministeeriumile ja riigikantseleile kohustus kontrollida kulude hüvitamist taotlenud valitsuse liikmete aadressiandmeid rahvastikuregistris.
Kulude hüvitamiseks peab valitsuse liige esitama avalduse koos eluruumi kirjaliku üürilepingu või selle koopiaga. Kui taotleja elab ajutiselt hotellis, hostelis või külaliskorteris ning üürilepingut ei ole võimalik esitada, tuleb esitada majutusteenuse arve.
Eluasemekuluks on igakuine üürisumma, eluruumiga seotud kõrvalkulud – näiteks kulud küttele, elektrile, veele, prügiveole, hooldusele ja muudele eluruumiga seotud teenustele –, vahendustasu lepingu sõlmimise eest ja kulud majutusteenuse eest. Eluasemekuluks ei peeta tagatisraha üürileandjale, samuti telefoni, televisiooni ja andmeside kulusid. Samal ajal saab valitsuse liige hüvitist ainult ühe üürilepingu alusel tehtavate kulutuste eest.
Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2023.
