Eesti veofirmad leiavad, et Eestis peaks kehtestatama teemaksu, majandusministeerium ning rahandusministeerium teemaksu ei poolda.
Veondusega tegelevad ettevõtted on igati teemaksu poolt. "Kui vaadata näiteks Tallinna–Pärnu maateed nädalavahetusel, siis võib öelda küll, et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omad," ütles Herentese logistik Marko Voolaid Äripäevale. Voolaid märkis, et teemaks võiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada.
Teemaksu nägi mõistlikuna ka AS-i Alpter Grupp juhataja Alar Parv. Ta lausus, et ühelt poolt on teemaksu hea külg võrdsuse printsiibi tagamine, teisest küljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukorras, läheb ettevõtetel vähem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras.
Raam Transport OÜ omanik Meelis Raam toetab samuti teemaksu ning käis välja idee, et kuna 2020. aastal lõppeb ära Euroopa Liidu rahastamisperiood, siis teemaksust saadav tulu võiks korvata lõppenud toetusi.
Nii majandus- kui ka rahandusministeerium näevad asja teisest küljest. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla selgitas, et teemaksu direktiiv on kõikidele kohustuslik, selles on sarnaselt aktsiisidega sätestatud raskeveokimaksu miinimummäärad. "Eesti rakendabki miinimummäärasid, mis omakorda tähendab seda, et meie raskeveoki omanikud on samas või pigem soodsamas olukorras – riikide suhtes, kus rakendatakse miinimummääradest kõrgemaid määrasid – kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud. Selles suhtes ebavõrdsus puudub," selgitas Uusküla.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda lausus, et kütuseaktsiisi asendamine mõne muu maksuga võib olla kaalumist väärt, kui on sobiv tehnoloogia ning maksu administreerimine on lihtne. "Eesti ootab ära Euroopa Liidu teemaksu üldise lähenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellele," lausus Ruuda.
Kristiina Tõkke, kes on AS-i Linford Saksamaa, Holland, Belgia, Suurbritannia vedude korraldaja, hoiatas, et teemaksu kehtestamine peaks olema väga läbimõeldud protsess. Ta tõi näite Lätist, mis on teemaksu kehtestanud riikide klubi uusim liige. "Lätis on asi tegelikult täiesti läbi mõtlemata. Teemaksu saab maksta kas krediitkaardiga või interneti kaudu, kuid paljudel ei olegi üldse krediitkaarti või parasjagu ligipääsu internetile," sõnas ta.
Piiril saab tema sõnul maksta ainult sularahas, kuid päris sageli pole juhtidel sularaha kaasas. See omakorda tekitab pikki järjekordi, kus peab sageli seisma tund aega. Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili, Virši-A ja Lukoili tanklates, kus võetakse umbes kahe euro suurune teenustasu. Tanklates saab tasuda sularahas, pangakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga.
Eesti on koos Soomega üks väheseid Euroopa riike, kus ei ole kehtestatud teemaksu. Viimati läks teemaksule üle Läti, kus see hakkas kehtima veidi enam kui nädala eest. Veokitele ja autorongidele täismassiga 3501–12 000 kg maksab üks päev Läti teedel sõitmist 8 eurot, veokitele ja autorongidele täismassiga üle 12 001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate telgede arvust 9 või 11 eurot.
Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aastaid, hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kõigile välismaal registreeritud autodele. Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korrastamiseks.
