Sotsiaalkaitseministri sõnul oli kooseluseaduse vastu võtmine 2014. aastal oluline samm, et tagada kõigile Eesti inimestele võrdsed võimalused oma elu korraldamisel. Paraku jäid selle seaduse täielikuks rakendamiseks vajalikud muudatused teistes seadustes ehk rakendusaktid aastateks ootele.
"Riik võimaldas ühel osal ühiskonnast küll oma kooselu registreerida, kuid lükkas nad samas oma õiguste teostamisel ka õiguslikku segadusse ehk sageli aastaid kestvatesse tarbetutesse kohtuvaidlustesse. Nüüd lõpetame selle segaduse ja soovime ühtlasi kehtestada ka abieluvõrdsuse ehk võimaldada kahel täisealisel inimesel sõlmida abielu sõltumata nende soost," ütles minister Riisalo. "Abieluvõrdsus, mis võimaldab samasoolistel paaridel abielluda ja saada täielikku õiguskaitset seaduse ees, on samm edasi võrdõiguslikkuse tagamisel."
Abieluvõrdsuse kehtestamiseks asendatakse perekonnaseaduses abielu mõiste juures sõnad "mehe ja naise" sõnadega "kahe füüsilise isiku".
Abielu kõrval jääb inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Kooselulepinguga tagatakse registreeritud elukaaslastele õigus kaasa rääkida enda elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja hüvitisi. Kooselulepingu sõlminud paaridele antakse ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.
Abielu ja registreeritud kooseluga tekivad paaridele õigused ja kohustused, mis ei laiene vabas suhtes paaridele. Need on peamiselt seotud toetuste saamise, vara, eluaseme ja põlvnemisega.
Näiteks registreeritud partneri või abikaasa surma korral aitab see vältida olukorda, kus testamendi puudumisel ei ole kooselupartneril õigust pärandusele ning kogu vara läheb automaatselt partneri sugulastele.
Samuti kasutatakse abikaasa või partneri abi varem väljendatud kavatsuste kindlakstegemiseks, kui abikaasa või registreeritud partner on teadvuseta või ei ole võimeline kasutama oma tahet, et teha otsuseid meditsiinilise ravi vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.
Eesti inimõiguste keskuse aruande kohaselt on Eestis LGBT+ inimeste õigused Euroopa põhiõiguste ameti 2020. aastal läbi viidud uuringu põhjal võrreldes varasemaga paranenud, kuid endiselt on inimesed enda identiteedi osas pigem diskreetsed. Pea pooled vastanutest on kogenud ahistamist ja iga kümnes on sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks.
Kooskõlastusringil oodatakse ministeeriumite ja organisatsioonide tagasisidet 9. maini.
