Pahatahtlike broneerimiste vältimiseks kehtivad siiski piirangud, selgitas advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Kati Pino.
Ärinime võivad broneerida nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kuid nimi peab igal juhul vastama äriseadustiku nõuetele ehk peab olema selgelt eristuv ja mitte rikkuma kaubamärgiomanike õigusi. “Ärinime broneerimise taotluse tegemisel tuleb täpsustada ka äriühingu tegevusala ja õiguslik vorm, milles ühing tegutsema hakkab. Registripidaja teeb otsuse ärinime lubatavuse osas ja pärast seda otsust ei ole võimalik broneeritud nime muuta,” selgitas Pino.
Riigilõiv ärinime broneerimise eest on 150 eurot. Broneeritud ärinime, tegevusala ja õigusliku vormi vastavust broneeringule kontrollib registripidaja ärinime registreerimise avalduse esitamisel.
Ärinime võib broneerida kuni kuueks kuuks, mida võib mõjuvatel põhjustel ühe korra pikendada kolme kuu võrra. “Pahatahtlike broneerimiste vältimiseks ei ole lubatud samal isikul sama ärinime uuesti broneerida. Kui broneeritud nime kandvat ühingut ei registreerita broneeringu kehtivusaja jooksul, kustutab registripidaja broneeringu omal algatusel,” lisas Pino.
Broneeritud nime kasutamiseks teiste isikute poolt peab olema nime broneerija nõusolek, mis tuleb lisada nime registreerimistaotlusele.
Üks juriidiline isik või inimene saab korraga broneerida ainult ühe ärinime, broneeringu saab ka tühistada ning selleks tuleb esitada registripidajale vastav taotlus. Broneeringu eest makstud riigilõivu sellisel juhul ei tagastata.
