Enam kui 26 000 ettevõtjat ja e-residenti avastasid sellel aastal enda üllatuseks, et äriregister on nende ettevõtte kustutanud.
Kõiv selgitaski kustutamise põhjuse tagamaid ning sedagi, mida niisuguses olukorras ette võtta.
Peamiseks äriregistrist kustutamise põhjuseks on Kõivu sõnul majandusaasta aruande esitamata jätmine nõutud tähtajaks.
"Äriregistri seaduse muudatuste eesmärk oli kiirendada ja parandada majandusaasta aruannete esitamist, kuna paljud ettevõtted ja ühingud ei suhtunud oma kohustusse esitada aruanded nõutud tähtajaks tõsiselt. Näiteks ei olnud haruldane, kui aruanne esitati alles mitmeid aastaid pärast majandusaasta lõppemist," selgitas Kõiv.
Teiseks äriregistrist kustutamise põhjuseks võis olla see, kui ühingul ei ole määratud kontaktisikut juhatuse välismaise aadressi tõttu.
"Näiteks e-residentide poolt asutatud ettevõttel peab seaduse järgi olema määratud kontaktisik ning kui seda tehtud ei ole, võib tagajärjeks olla ettevõtte kustutamine äriregistrist," tõi Kõiv näite.
Kontaktisikuks võib seejuures määrata üksnes notari, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja või usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja.
Ettevõtte või ühingu kustutamine ei ole siiski lõplik ning ühingut saab äriregistris ennistada, juhul kui see kustutati viimase kolme aasta jooksul.
Äriregistris ennistamiseks on vaja läbida kolm etappi.
Esiteks peab ettevõte või ühing koostama puuduolevad majandusaasta aruanded või astuma vajalikud sammud kontaktisiku määramiseks.
Teiseks peab esindaja allkirjastama ennistamise avalduse, milles tuleb ära näidata, et kõik puudused on kõrvaldatud.
"See tähendab, et kui ühing kustutati majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu, peavad avalduses sisalduma puuduolevad majandusaasta aruanded. Kui ühing kustutati kontaktisiku määramata jätmise tõttu, peavad avalduses olema tõendid kontaktisiku määramise kohta," selgitas Kõiv.
Kolmandaks tuleb firma ennistamiseks esitada avaldus ning tasuda 200-eurone riigilõiv.
