Korrakaitseametnikele antakse õigus kontrollida ja tuvastada joobeseisundit, näiteks ühissõidukijuhi joobeseisundit, ning toimetada purjus inimene kainenema. Lisaks saavad korrakaitseametnikud õiguse kinni pidada inimest, kui on põhjendatud alus arvata, et ta on pannud toime avaliku korra rikkumise.
Veel saavad korrakaitseametnikud õiguse teha turvakontrolli ning vaadata läbi vaadata inimese riided ja riietes oleva või kehal kantava asja ning kasutada äärmisel vajadusel füüsilist jõudu, käeraudu, sidumisvahendit, gaasipihustit ja teleskoopnuia.
Õigus kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi antakse ainult korrakaitseametnikele, mitte kõigile valla- või linnavalitsuse ametnikele. Seetõttu kehtestatakse korrakaitseametnikele põhjalikumad nõuded, sealhulgas peavad nad läbima väljaõppe ja omandama korrakaitseametniku kutse.
Lisaks antakse eelnõuga omavalitsustele õigus osaliselt piirata oma haldusterritooriumil müra ja valgusefektide tekitamist, et soodustada kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda.
Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et sõltumata sellest, et korrakaitseametnikele antakse õigus kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi, täidab politsei üldkorrakaitseorganina oma seadusjärgseid ülesandeid edasi. „Eesmärk ei ole luua kohalikes omavalitsustes samasuguse suutlikkusega korrakaitseüksusi, nagu on politsei- ja piirivalveametis ega PPA-ga võrdväärset menetlus- ja karistuspädevust,” märgitakse seletuskirjas.
