Ühekordsete toidunõude ja muu plasti merre sattumine on üleilmne probleem,
märkis keskkonnaminister Tõnis Mölder.
"Oleme kõik näinud alla neelatud plasti tõttu vaevlevaid linde ja loomi, rannikule kogunenud plastilademeid. Tervelt poole Euroopa randadelt leitavast mereprügist moodustavad just ühekordselt kasutatavad plastesemed. Olukorra parandamiseks tuleb kõigil riikidel panus anda."
Täna kooskõlastusele saadetud jäätmeseaduse-, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatuste eelnõu paneb suure rõhu just ühekordsete toidupakendite ja joogitopside kasutuse vähendamisele ning neile keskkonnasõbraliku asenduse leidmisele.
Nimelt ei ole eelnõu järgi alates järgmise aasta 3. juulist pakendiettevõtjal lubatud tarbijale tasuta anda valmistoidu tarbimiseks ühekordselt kasutatavat toidupakendit ja joogitopse. Eelnõu ütleb ka, et alates 1. jaanuarist 2024 peab pakendiettevõtja pakkuma müügikohas tarbijale lisaks ühekordsetele toidupakenditele ja joogitopsidele ka korduskasutatavat alternatiivi. Hiljemalt 1. jaanuariks 2026 peab pakendiettevõtja täielikult üle minema korduskasutavate toidupakendite ja joogitopside pakkumisele.
Kõik kohalikud omavalitsused on eelnõu järgi kohustatud hiljemalt 1. jaanuariks 2023 tagama, et nende territooriumil peetavatel avalikel üritustel kasutatakse lahtise toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Pakendiettevõtja peab tagama, et müügikoha territooriumil on tagatud pakendijäätmete liigiti kogumise võimalus pakendatud kauba lõppkasutajatelt või tarbijatelt.
Plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtritele on tootjavastutussüsteem kavas luua 5. jaanuarist 2023.
Kehtestatakse ka plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite eraldi kogumise nõue ning minimaalne iga-aastane kogumismäär nende ringlusse võtmiseks. Laiendatud tootjavastutuse kohustus plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjale rakendub 31. detsembril 2024.
Seadusemuudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivi nõuded. Selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg on juba tänavu 3. juulil.
"Eesti on direktiivi ülevõtmise nimel poolteist aastat pingutanud, muuhulgas on läbi viidud vastav uuring mõjude hindamiseks, koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsus ja kohtutud huvirühmadega," kinnitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. "Direktiiv sisaldab aga mitmeid Euroopa Liidu suuniseid ja õigusakte, mis on hilinenud. Seepärast oleme direktiivi ülevõtmisega praeguseks juba hiljaks jäänud, ka teistel riikidel on sellega raskusi."
Heinma lisas, et direktiivi ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused jõuavad eeldatavasti riigikokku sügisel.
Kuivõrd enamik direktiivi nõudeid tuleb üle võtta siseriiklike õigusaktidega, siis igapäevaelus ei näe tavainimene laialdasi muudatusi enne, kui eelnõu on riigikogu menetluse läbinud ning jõustunud. Erandiks on mõned direktiivi sätted, mis on n-ö otsekohalduvad ja mida tuleb rakendada vaatamata sellele, kas siseriiklikud õigusaktid on jõustunud või mitte. Sellised on näiteks toodete märgistamisega seotud nõuded.
Jäätmeseaduse-, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatuste eelnõu tutvustamiseks on Keskkonnaministeeriumil kavas korraldada 21. juunil kell 12.30–14.30 virtuaalne kohtumine, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohtumine toimub keskkonnaministeeriumi kodulehel, kuid osalemisest tuleb 17. juuniks teada anda.
