"Uut regulatsiooni koos kavandatavate sanktsioonidega plaanitakse kohaldada tööõiguse rikkumisest teavitamisele ka juhul, kui tegemist ei ole kahepoolse vaidlusega. See tähendab, et näiteks töökorralduse muutmise, tööaja arvestuspõhimõtete muutmise või puhkusegraafiku koostamisega mittenõustumisel tekib pahatahtlikel töötajatel täiesti uus väljund tööandjale ebamugavuste valmistamiseks," märkis EVEA president Heiki Rits.
Tema sõnul tundub uskumatu ning on täiesti põhjendamatu, et Eesti vabariik soovib siseriiklikku õigusesse ning töösuhetesse üle tuua Euroopa Liidu õiguse valdkondi reguleeriva direktiivi, mille puhul peavad olema tagatud direktiivis sätestatud rikkumisest teavitamise miinimumstandardid.
"Kahjuks on ka sel korral eelnõu koostajad jätnud hindamata kavandatava regulatsiooni mõju ettevõtlusele ning täpsemalt VKE-dele. See, et direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid direktiivi laiemalt üle võtta, ei tähenda, et see oleks Eestis kuidagigi põhjendatud ja vajalik. Eriti arvestades asjaolu, et Eesti on mikro- ja väikeettevõtjate ülekaaluka enamusega riik, ning et eelnõus kavandatud sanktsioonid nii füüsilisele kui juriidilisele isikule on ebaõiglaselt kõrged," ütles Rits.
EVEA palub tungivalt loobuda sellise ebaproportsionaalse ning stalinistlikku pealekaebamist soosiva, jaburalt suurte trahvimääradega eelnõu vastuvõtmisest, kuna täna puudub igasugune sisuline vajadus sellise regulatsiooni loomiseks meie töösuhetes,
lausus Rits.
EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa täpsustas, et ka täna on Eesti kehtivas õiguses isikutel kõik võimalused teavitada rikkumisest asjakohaseid ametiasutusi, ning üksikjuhtumid ei saa olla piisavaks põhjenduseks sellise regulatsiooni kehtestamisel. Ka täna on võimalik anonüümselt teavitada pädevat ametiasutust rikkumisest ning võimalik töösuhte lõpetamine isegi juhul, kui tööandja suudaks teavitaja isiku välja selgitada, ei ole õiguspärane.
Ka meedias laialt kajastatud juhtumid kinnitavad, et elu ei ole must-valge ning "rikkumisest" teavitaja motiivid ei pruugi alati olla siirad ja ausad. Tööandjatel on aga kasvava tööjõunappuse tingimustes väga piiratud vahendid, et kaitsta end töötajapoolsete kohustuste ja tööohutusnõuete rikkumise või pahatahtliku kaebuse korral.
EVEA hinnangul ei saa väita, et eelnõul puudub mõju majandusele laiemalt. Eelnõu koostajad nendivad, et eelnõu mõjutab erasektori üle 50 töötajaga organisatsioone, mida on 2020. aasta lõpu seisuga Eestis 1328, sealhulgas 1156 keskmise suurusega ettevõtet 50-249 töötajaga.
Tööalasteks rikkumisteks tuleb luua vastavad teavitamiskanalid eelnõu järgi küll alates 50 töötajaga ettevõttes, aga kõik muud regulatsioonid, nagu asutusevälise teavituskanali kaudu või eelnõus sätestatud tingimustel üldsusele avalikustamine, jäävad kehtima ja annavad võimaluse põhjendamatuteks pealekaebusteks ka väiksemates ettevõtetes. Seega toob eelnõu kaasa asjatuid ebamugavusi, täiendavat kulu ning halduskoormust kõigile tööandjatele.
