Eelnõu, mis võimaldab inimesel suurendada oma makseid teise pensionisambasse kas nelja või kuue protsendini, saatis rahandusministeerium kooskõlastuseks mai lõpus. Muudatuste tulemusel saaks uut maksemäära hakata kasutama 2025. aastast, kuigi valiku saaks teha juba 2024. aasta lõpus. Vaikimisi jääb maksemääraks kaks protsenti, suurema makse tegemiseks tuleb esitada avaldus.
Seletuskirja järgi kaaluti eelnõu ettevalmistamisel lahendusi, kus makse määra saab valida kord aastas või kolmel korral aastas. Uue makse määra valik kolmel korral aastas oleks analoogne teise sambaga liitumisele ja sambast lahkumisele, mis mõlemad saavad samuti toimuda kolmel korral aastas, 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril.
Pensionikoguja vaatest oleks tegemist paindlikuma lahendusega, sest uut makse määra on võimalik kiiremini rakendada. Teisalt aga tähendaks selline paindlikkus lisatööd tööandjatele ning maksu- ja tolliametile, leitakse seletuskirjas. Samuti, kui makse määr saaks muutuda mitu korda aastas, tuleks füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) makse arvutamisel kasutada vastavaid proportsioone lähtuvalt sellest, millistel kuudel milline makse määr pidanuks kehtima.
FinanceEstonia leiab aga jätkuvalt, et makse määra muutmine võiks pensionikogujale olla võimalik kolm korda aastas. Eelnõus toodud argumendid FIE-de maksuarvestuse osas ei näi organisatsioonile ületamatu takistusena ning täiendava halduskoormuse tekitamise argument jääb FinanceEstoniale segaseks.
"Isiku töötasult tehtava kogumispensioni makse suuruse arvestamisel ei saa ei tööandja ega maksu- ja tolliamet piirduda makse määra kontrolliga, teostada tuleb ka makse tegemise kohustuse kontroll. Oma loomult on makse tegemise kontroll ju samamoodi makse määra kontroll, mis näitab, et isiku puhul, kellel makse tegemise kohustust ei ole, on makse määr 0 protsenti. Kui täiendava operatsiooniriskina nähakse just seda, et teha tuleb ühe päringu asemel kaks, võiks ses osas probleemi lahendus olla see, et päringud liidetakse üheks ning makse tegemise kohustus nähtuks samuti makse määra kontrollist – ehk kontrollitakse, kas maksemäär on 0 protsenti, 2 protsenti, 4 protsenti või 6 protsenti," selgitasid organisatsiooni esindajad kirjas rahandusministeeriumile.
Sobivama sageduse valikul ei tohiks nende vaates teatavat võimalikku halduskoormuse suurenemist seada kõrgemale kogujatele suurema paindlikkuse võimaldamisest ning nende jaoks süsteemi selgemana hoidmisest.
Võimalus aasta jooksul kolm korda ümber mõelda oma maksemäära suuruse osas sarnaselt fondi valimisega võetavale tururiski suurusele loob süsteemi täiendavat paindlikkust ja suurendab teise sambasse täiendavalt vabatahtlikult koguvate inimeste arvu ja rahalist mahtu,
toonitasid nad.
Ühtlasi tegi FinanceEstonia ettepaneku tuua makse määra suurendamise avalduse esimene võimalik jõustumise tähtaeg varasemaks kui eelnõus ette nähtud 1. jaanuar 2025. Eelnõu seletuskirjas on küll märgitud, et maksu- ja tolliameti jaoks on tegemist väga mahukaid arendusi kaasa toova muudatusega ning muudatuste analüüs võtaks kogu 2023. aasta ning arenduste tegemine 2024. aasta, kuid muudatuste iseloomu arvesse võttes peaks seda protsessi orrganisatsiooni hinnangul siiski olema võimalik teostada seitse kuud lühema ajaga.
Seega soovib asutus makse määra suurendamise avalduse jõustumist juba 2024. aastal, kas läbi maksete sageduse muutmise, mispuhul avalduse varaseim võimalik jõustumise aeg oleks 2024. aasta mai, või läbi seaduse jõustumise aja toomise 2023. aasta algusesse.
