Kehtiva seaduse järgi ei saa hambaravihüvitist kasutada proteesimistööde eest tasumisel, seda ka sellisel juhul, kui inimesel muu hambaravivajadus puudub.
Kavandatava muudatusega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist vastavalt inimese suutervise vajadustele, olgu selleks hambaravi või proteesimistööd.
2024. aastal suurendati täiskasvanute hambaravihüvitisi 60 euroni ja haavatavamal sihtrühmal 105 euroni aastas. Alates 2018. aastast pakub riik ka 260 euro suurust proteesihüvitist, mida saab kasutada kolme aasta jooksul. Hüvitist saavad kasutada vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed. Kavandatav muudatus võimaldaks kombineerida neid kahte hüvitist ja toetada majanduslikult haavatavamas olukorras olevaid inimesi, kes vajavad hambaproteese.
Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvistel erinev limiidiperiood – hambaravihüvitisel üks aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, siis toimub hambaravihüvitise laiendamine kolmeaastase kehtivusega proteesihüvitisele järkjärgult. Kavandatav muudatus võimaldaks järgmisel aastal kasutada hambaproteesitööde eest tasumisel lisaks 260 euro suurusele proteesihüvitisele ka 2025. kalendriaasta hambaravihüvitist 105 euro ulatuses. Inimesel, kes pole hüvitisi kasutanud, avaneb 2026. aastal võimalus kasutada juba 2026. aasta ja ka 2025. aasta hambaravihüvitist ehk 210 eurot.
Nii saab näiteks 2027. aastal hambaproteesimise teenust vajav inimene, kes pole kasutanud ei proteesihüvitist ega hambaravihüvitist, kasutada raviarve tasumisel 260 euro suurust hambaproteesihüvitist ning lisaks sama aasta ja kahe eelneva aasta hambaravihüvitist 315 eurot. Kokku on tal seega võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot.
„Omaosaluskoormus tervishoius on suur ja hambaproteesimine on üks kallimatest teenustest. Vanemaealised ja pensionärid peavad tegema tihti raskeid valikud, näiteks kas osta välja retseptiravimid või tasuda hambaravi eest,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Pensioniealistel on tervisekulusid aastas keskmiselt 850 eurot ehk rohkem kui kuu pension. Loodame hambaravihüvitise laiendamisega seda olukorda nende jaoks leevendada,“ lisas minister.
Tervisekassa andmetel kasutas hambaproteesihüvitist 2023. aastal ligi 39 000 inimest, hüvitise kasutus oli suurim vanaduspensionäride seas ja väikseim töövõimetuspensionäride seas.
Muudatuse kulu tervisekassa eelarvele on 5,9 miljonit eurot aastas. Sotsiaalministeerium ootab eelnõule tagasisidet ja kooskõlastusi hiljemalt 10. maiks.
