Samuti hakatakse rahastama hambaarsti videokonsultatsioone ja parandatakse hambaraviteenuste kättesaadavust hoolekandeasutustes õendusteenusel olijatele.

Alates 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud täiskasvanute hambaravihüvitis 60 eurole. Hambaravihüvitis tõuseb ka suurenenud hambaravivajadusega inimestele, kelle seas on näiteks rasedad, alla üheaastase lapse emad, puuduva töövõimega pensionärid, vanaduspensionärid ja nii edasi. Hüvitist tõstetakse 85 euro pealt 105 eurole ning langetatakse ka omaosalust 15 protsendilt 12,5 protsendile. 

„Suutervis mõjutab vahetult inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aga ka võimalusi tööturul. Et inimesed suure hinnatõusu ajal jätkuvalt senises mahus hambaravi lubada saaks ja ei pöörduks hambaarstile alles viimases hädas, on hüvitiste tõus hädavajalik. Eestlaste suutervist on seni kirjeldatud viletsa ja kehvana ning see vajab muutmist – hüvitiste tõus on selle saavutamisel kahtlemata abiks,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

„Loodame väga, et iga uus rahastusmeede toob järjest rohkem inimesi hambaarsti vastuvõtule. Sageli ei pruugi paljud probleemid suuõõnes välja paista ja neid saab tuvastada ainult hambaarsti vastuvõtul. Seda enam on oluline hüvitise toel käia iga aasta oma suutervist kontrollimas. Hüvitis ei kata kahjuks väljakujunenud suu- ja hambahaiguste korral ravi kogumaksumust, kuid see on üks lisavõimalus, mille abil suutervist paremini hoida,“ lisas tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv.

Igal aastal on hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv kasvanud. Kui 2018. aastal kasutas hambaravihüvitist 223 648 inimest 11,3 miljoni euro eest, siis 2023. aasta detsembri seisuga on hüvitist kasutanud juba 358 161 inimest enam kui 19,4 miljoni euro eest. Kõige usinamalt on sel aastal hambaarsti juures käinud Tartu, Põlva ja Saare maakonna elanikud. 

Uuest aastast jõuab hambaravi lähemale ka hoolekandeasutuses õendusteenusel olevatele patsientidele, kelle suuõõne seisukorda saab hakata hindama suusisese kaamera abil läbi hambaarsti videokonsultatsiooni. „Uuendus võimaldab inimese hambaravi vajadust hinnata õendusteenusel hoolekandeasutustes kohapeal ja nõustada töötajaid klientide suutervise hoidmisel. Vajadusel saab suunata patsiendi hambaarsti juurde ravile,“ selgitas Sinijärv.

Jätkuvalt rahastab tervisekassa e-konsultatsiooni hambaarsti ja ortodondi vahel ja edaspidi saavad kõik e-teenusega liitunud hambaarstid ja ortodondid omavahel konsulteerida. Lisaks on tervisekassa nüüdisajastamas ortodontias hüvitatavate teenuste hinnakirja, et patsientidele oleks teenus kättesaadavam. „Samuti võimaldame hambaarstidele laste suunamise müofunktsionaalse terapeudi vastuvõtule. Õigeaegne ja varane sekkumine aitab vähendada lastel eluajal omandatud raskete hambumusanomaaliate välja kujunemist ja hilisemat keerukat ravi,“ kinnitas hambaraviteenuse juht.

2024. aastast hakatakse katsetama mobiilse hambaravikabineti ennetusteenust lastele, mis tähendab seda, et mööda Eestit hakkavad ringi sõitma lastele hambaravi ennetusteenuseid pakkuvad hambabussid. Teenuse osutamisel tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ning nende haridusasutustega . “Loodame väga, et lapsevanemad annavad nõusoleku oma lapsele suu- ja hambahaiguste nõustamise ning ennetusteenuse teostamiseks. Tänu sellele jõuab rohkem lapsi tervemate hammastega täiskasvanuikka,” tõdes Sinijärv.

Tervisekassa plaanib 2024. aastal hambaraviteenuseid rahastada enam kui 103 miljoni euro eest, mis on läbi aegade mahukaim panus inimeste suutervise parandamiseks.