„Uue seaduse rakendumisega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muutused toob õigusakt siiski kaasa. Näiteks võimaldab uus seadus suuremat paindlikkust – edaspidi ei pea ettevõtjad ja loomapidajad taotlema enam tegevusluba, kui tegutsetakse Eesti siseturul,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.
Tegevusluba on mõnel juhul vajalik vaid kauplemisel Euroopa Liidu siseturul, kui loomi või saadusi viiakse Eestist välja või tuuakse Eestisse.
Eelnõuga sätestatakse ka täpsed nõuded veterinaararstile tema teenuse osutamise üle peetava arvestuse ning esitatavate aruannete ja andmete kohta. Seni oli see kohustus sõnastatud veterinaarkorralduse seaduses, kuid väga üldsõnaliselt.
Loomapidajatele muutub individuaalselt identifitseerimata loomade puhul loomarühma suuruse või perede arvu muutumisest teavituse kord. Hobusepidajale lisandub nõue registreerida PRIA põllumajandusloomade registris hobuslase liikumine pidamiskohta ja sealt välja.
Veisepassi hakatakse väljastama ainult juhul, kui loomapidaja kavatseb ise või koostöös loomade riigist väljavedu korraldava isikuga veise riigist välja viia. Riigi sees liikuvate veiste jaoks enam veisepassi ei väljastata.
Loomapidaja peab edaspidi teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi ette juhul, kui tapetakse enda tarbeks üle 48 kuu vanune veis. Lammaste ja kitsede tapmisest enam ette teavitama ei pea. Seeläbi väheneb koormus lamba- ja kitsekasvatajatele.
Jõustunud veterinaarseadus reguleerib veterinaararsti kutsetegevust, looma pidamist, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemist, looma ja kauba Eestisse toimetamist, loomadega kauplemist ja eksporti, lemmikloomade liikumist liikmesriikide vahel, loomataudi ennetamist ja tõrjet, veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalvet.
Lisainfot leiab Riigi Teatajast, Maaeluministeeriumi kodulehelt (ülevaade kevadel jõustunud ELi loomatervise määrusest) ja PRIA kodulehelt (loomade arvu esitamise kord ja veisepasside väljastamise kord).
