Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et maksimaalse laenusumma suurendamine 20 protsendi võrra võimaldab loodetavasti laenuvõtjal toime tulla tänavuse üldise hinnatõusuga. „Laenu piirmäära suuremaks hüppeks pole praegu põhjust, kuna uuel õppeaastal ei ole veel kõrghariduse rahastamises põhimõttelisi muutusi ette näha,“ ütles Veinthal.
Õppelaenu maksimaalmäära tõstmisel arvestati partnerite ettepanekuid, praegust kõrgharidussüsteemi, riigi majandusolukorda ja töötasu alammäära ning muudatusi õppetoetuste ja õppelaenu seaduses.
1. augustist jõustuvad seadusemuudatused teevad õppelaenu võtmise õppija jaoks soodsamaks ja paindlikumaks. Krediidiasutusel ja laenusaajal on võimalik leppida kokku intressi määras, mis pole suurem kui kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas, ning intressi ülempiiriks laenuvõtjale jääb viis protsenti aastas. Kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmisega 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, seni tuli seda teha 12 kuud pärast õpingute lõppu. Kahe käendaja asemel piisab edaspidi ühest.
Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.
Viimati tõsteti õppelaenu maksimaalmäära 2019. aastal 2000 eurolt 2500 eurole.
Õppelaenu võtvate õppurite arv on aasta-aastalt langenud. Kui 2014/2015. õppeaastal võttis õppelaenu 4061 õppurit ehk 9 protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest inimestest, siis 2020/2021. õppeaastal vaid 1288 õppurit ehk 3 protsenti. Kuigi 2015/2016. õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, on õppelaenu võtjate arv jätkuvalt vähenenud.
