Kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm ütles ERR-ile, et B-kategooria juhtimisõigus võiks olla vähemalt pooltel värsketel ajateenijatel. Esiteks on see oluline eeldus, et ajateenistuse jooksul saaks õppida raskemate C-, D- ja E-kategooria sõidukite juhtimist.
"Lisaks on kaitseväel kasutada ka väga palju kergemaid maastikusõidukeid, millel on teatavasti vaja B-kategooria juhtimisõigust," lisas Karotamm.
Praegu saab osa ajateenijaid oma teenistuse käigus ka B-kategooria juhiloa, kuid kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski märkis, et aeg, mil õpitakse autojuhtimise põhitõdesid, võiks kuluda hoopis spetsiifilisemaks väljaõppeks.
"Aga kui me vaatame, kuidas ühiskonnas sellised üldised trendid on, siis mootorsõiduki juhtimisõigust omavate noorte meeste osakaal järjest väheneb," ütles Rannaveski.
2016. aastal teenistusse astunutest oli juhiluba umbes 58 protsendil. Neli aastat hiljem olid juhiload vaid 52 protsendil.
Meie mõte on see, et need, kes enne ajateenistust oma B-kategooria juhtimisõiguse kätte saavad, nende meeste-naiste puhul me hüvitame selle kulu, mis nad on teinud, 1000 euro suurusjärgus,
rääkis Rannaveski.
"Ehk see julgustab siis, et noored teeksid autojuhiloa ära enne, kui nad ajateenistusse tulevad."
Äsja valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutakse, et juhiloa hüvitamisele võiks kuluda poolteist miljonit eurot aastas.
"Oktoobrikutset, kus me reakoosseisu välja koolitame, see ei puuduta," täpsustas Rannaveski, ning lisas, et autojuhte koolitataksegi nende seast, kes alustavad teenistusega jaanuaris või juulis.
"Näiteks 2023. aastal, kui ajateenijate arv hakkab ka tõusma, on meil suurusjärgus 1500 sellist ajateenijat, kes autojuhiloaga võiks sisse tulla," prognoosis Rannaveski.
Raha makstaks pärast ajateenistuse läbimist ehk need, kes poole pealt välja langevad, hüvitist ei saaks. Rannaveski rõhutas, et praegu on tegemist alles seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega ning paljud detailid võivad veel muutuda. Seadusemuudatus peaks tänaste plaanide järgi jõustuma 2023. aastaks.
Samaks ajaks loodab ministeerium seaduse jõu saada ka teisele oma mõttele. Anu Rannaveski märkis, et umbes üks protsent ajateenijatest on jõudnud enne teenistust eluasemelaenu võtta.
"Krediidiasutused küll pakuvad võimalust, et põhiosa maksma ei pea ajateenistuse kestel, aga intressikohustus neil jääb ja seda on suhteliselt keeruline maksta ajateenija toetusest," rääkis Rannaveski.
Teenistuse alguses saab sõdur 115 eurot kuus ning esimese kaheksa kuu jooksul ei pruugi see toetus kasvada. Kõige suuremat toetust makstakse neile, kes on välja teeninud seersandi auastme, nemad saavad 230 eurot kuus.
Selleks, et ajateenijad oma kohustustega hätta ei jääks, plaanib kaitseministeerium nende kodulaenu intressimaksed riigi kanda võtta. Aastas kuluks selle peale umbes 35 000 eurot.
"Oleme arvestanud, et ajateenija kohta kuskil 1100 eurot aastas võiks olla see, mis intressi maksta tuleb," ütles Rannaveski.
