Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamist 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on Eesti hariduse infosüsteemi juba kantud või mitte.
Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu.
Samuti nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu. Ka täpsustatakse lapsi kasvatanud isikutele pensionilisa õigust andva staaži jagamist erinevate seda õigust omavate isikute vahel.
Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib teisest sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti teises sambas raha koguma või peatada pensioni saamine, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud.
Ka tehti muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusse ja tööturuteenuste ja –toetuste seadusse, millega kehtestati, et eluruumi energiakulude tõusu ajutise leevendusmeetmena makstavat toetust ei saa võla katteks arestida ning seda ei võeta töötutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse.
Energiahinna tõusu leevendamist sätestavad muudatused hakkavad kehtima kohe, Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, ning töötutoetust puudutavad muudatus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist.
