Senine kord näeb ette, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, siis üle 10 protsendi eelneva aasta maamaksu summast ei tohi maamaks aastas kasvada.
Uue plaanitava korra järgi muudetakse senist põhimõtet nii, et maamaksu võib tõsta aastas kuni 50 protsenti või kui see on väiksem kui 20 eurot, siis tõuseb maamaks 20 euro võrra. Kohalikud omavalitsused võivad otsustada maamaksu tõusu hoida protsendiliselt väiksemana kui 50 protsenti, kuid miinimumsummaks kehtestatakse üleriigiliselt 20 eurot.
Koda rõhutas oma pöördumises, et ebastabiilsetes oludes on maamaksu korra muutmine ettevõtetele olulise negatiivse mõjuga, kuna tegu on põhitegevuskuluga, mida prognoositakse ning eelarvestatakse pikemate ajaperioodide peale. Järsk ning ebaproportsionaalne maksutõus tähendab seda, et ettevõtetel on keeruline oma kulusid ette planeerida ning maksu tõus paneb ettevõtted ebasoodsasse olukorda.
Samuti plaanitakse tõsta äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 2025. aastast ühelt protsendilt kahele. Kaubanduskoda on vastu plaanitavale äri- ja tootmismaa maksimaalse maamaksu määra suurendamisele, kuna koosmõjus maamaksu aastase 10-protsendilise piirmäära tõstmisega võib ettevõtete makstav maamaks tõusta ebamõistlikult palju.
Koja hinnangul on eelnõu seletuskirjas olev mõjuanalüüs puudulik ning täiendavalt tuleb mõjuanalüüsis hinnata, milline on erinevate maksude kumulatiivne mõju ettevõtetele, et näha, kuidas plaanitavad maamaksuseaduse muudatused tegelikult ettevõtteid mõjutavad. Lisaks on vajalik mõjuanalüüsis välja tuua, kuidas võib maamaksu tõus hakata mõjutama eluks vajalikke teenuseid ning nende hindasid ning mis on nende mõju ühiskonnale ja ettevõtetele.
