Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli jaanuari keskpaigas välja väärismetalltoodete seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsusega, mis sisaldab mitmeid ettepanekuid kehtiva seaduse uuendamiseks ning ettevõtete halduskoormuse vähendamist. Plaanitavad muudatused mõjutavad eelkõige väärismetalltoodete valmistajaid, sissevedajaid ning hulgi- ja jaemüügiettevõtteid.
Nimemärgiste registrit tuleb uuendada
Koda toetab ministeeriumi ettepanekut muuta nimemärgiste register täielikult elektrooniliseks. See tähendab, et muudatuse kohaselt ei pea ettevõtted enam esitama registrile paberkandjal nimemärgise kujutist, vaid saavad selle saata digitaalselt. Lisaks ei pea ettevõtted enam registrile füüsiliselt esitama nimemärgist.
Koda peab positiivseks ka plaanitavat muudatust, mille kohaselt ei pea ettevõte igal aastal kinnitama nimemärgise registreeringut. Ministeeriumi nägemuse kohaselt võiks edaspidi iga-aastase teavitamise kohustuse asemel kehtestada nimemärgise registreeringule kuni 10-aastane kehtivusaeg. Selline muudatus võimaldaks vähendada ettevõtete halduskoormust. Ministeeriumile saadetud kirjas rõhutas koda, et see muudatus tuleb jõustada esimesel võimalusel, sest see ei eelda registri arendamist.
Toetatakse ka ideed anda ettevõtetele võimalus registreerida mitut olemuselt sarnast nimemärgist, et neid kasutada erineva suurusega toodetel. Näiteks suuremõõtmelist toodet saaks sellisel juhul märgistada keerulisema märgisega ja väiksemõõtmelist lihtsama märgisega. Praegu on registreeringu saamise eeldus, et uus registreeritav märgis peab olema teistest selgelt eristuv.
Väärismetalltoodete jaemüügile kehtestatud piirangud on ebamõistlikud
Väärismetalltoodete seaduse kohaselt on keelatud väärismetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel, va üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist tulenevalt asjakohane ning kioskis, va ehitises asuvas kioskis. Koja hinnangul puudub praktiline vajadus sellise piirangu järele ning selline piirang tuleb esimesel võimalusel kehtetuks tunnistada.
Väärismetalltoodete müügidokumendil ei peaks kohustuslikus korras olema toote mass
Väärismetalltoodete seaduse kohaselt peab väärismetalltoote jaemüügil maksmist tõendaval dokumendil ja hulgimüügil saatedokumendil olema märgitud toote mass, kusjuures toote mass tuleb esitada vähemalt grammi kümnendikkohani. Ministeerium on teinud ettepaneku eemaldada seadusest kohustuslikud nõuded massi esitamisele müügidokumendil ning muuta seaduse sõnastust selliselt, et müügidokumendi järgi peab olema võimalik tuvastada konkreetne toode. See tähendab, et plaanitava muudatuse kohaselt võib ettevõte jätkuvalt kasutada massi lisamist müügidokumendile või kasutada muud toodet paremini identifitseerivat viisi, näiteks tootekoodi. Koda peab sellist muudatust igati mõistlikuks, sest see annab ettevõtetele paindlikumad võimalused tagada olukord, et väärismetalltoote müügidokumendil on piisav teave väärismetalltoote tuvastamiseks.
Plaanitavad muudatused ei jõustu enne 2024. aastat
Ministeeriumi plaani kohaselt valmib väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu 2023. aasta teises või kolmandas kvartalis ning muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2024. aasta esimene kvartal. Nimemärgiste registriga seotud muudatused jõustuvad esialgse ajakava kohaselt 2025. aasta alguses.
Tutvu lähemalt plaanitavate muudatustega siin.
