Riigikogu võttis menetlusse sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu, mille kohaselt saab töötaja tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel peale kahekuulist haiguslehel olemist töötada haiguslehe ajal terviseseisundile kohandatud töötingimustes. Lisaks muudetakse eelnõuga töölepingu seadust seoses töölepingu ülesütlemisega töötaja töövõime vähenemise tõttu. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul peaksid haiguslehe ajal töötamise reeglid olema aga paindlikumad nii töötaja kui ka tööandja jaoks ja haiguslehe ajal töötamise õigus peaks tekkima oluliselt varem.
Eelnõu järgi on töötajal ja tööandjal õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva. Lisaks peab töökohustuste täitmisest vabastatus kestma vähemalt 90 kalendripäeva. Haiguslehe ajal töötamise kokkuleppe üheks eelduseks on, et töötaja teeb tööd, mis on vastavuses töötaja terviseseisundile.
Koda tegi ettepaneku, et töötajal võiks olla tööle asumise võimalus juba varem ehk alates 30. haiguslehel viibitud päevast. Sellisel juhul on tagatud, et töötaja keskendub esimesed kuu aega tervise ja töövõime taastamisel ning peale 30. päeva möödumist saab töötaja asuda tööle haiguselehe alusel kohandatud tingimustes. Lisaks tagab selline lahendus, et tööandjate seas ei teki pikaajalist tööjõupuudust ning töötajatel on võimalus säilitada palk ja elukvaliteet pikaajalise haiguse ajal.
"Etteteatamise tähtajad muudavad töölepingu lõpetamise protsessi liiga pikaks," leiab koda. "Muudatuste kohaselt peab edaspidi tööandja järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjuseks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni."
Koda aga ei toeta plaanitavat muudatust. Kehtiva korra kohaselt tuleb oodata tööandjal neli kuud, enne kui on võimalik tööleping lõpetada, kuid kui sellele perioodile lisandub ka etteteatamise tähtaeg, siis muutub periood oluliselt pikemaks.
"Reaalsuses võib töövõime vähenemine tekkida järsult ning seega ei ole realistlik, et töövõime vähenemise korral on alati tööandjal võimalus etteteatamise tähtaegu järgida. Lisaks, kui tööandja peab arvestama näiteks kõige pikema etteteatamise tähtajaga ehk 90 päevaga, siis võib tööandja seista probleemi ees, kes teeb tööd, mida peaks tegema töötaja, kes ei saa seda enam töövõime vähenemise tõttu teha," märgib kaubandus-tööstuskoda enda kommentaaris.
Muudatused pidanuksid eelnõu kohaselt jõustuma juba esmaspäeval, kuid kuna eelnõu menetlus on riigikogus alles pooleli, lükkub ka muudatuste jõustumise kuupäev.
