Muu hulgas näeb uus seadus krediidiinkassodele ette tegevusloa taotlemise kohustuse Finantsinspektsioonilt ja kapitalinõude 25 000 eurot. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on seaduse välja töötamise käigus teinud mitmeid ettepanekuid, millest osa on jõudnud ka seadusesse.
Uus seadus kehtestab krediidiinkassodele mitmeid kohustusi
Uue seaduse kohaselt on krediidiinkasso Eestis asutatud ja tegutsev äriühing, kes peamiselt tegeleb pankade väljastatud krediidilepingutest tulenevate võlanõuete sissenõudmisega, maksete kogumise, võlgnikuga suhtlemisega ise või võlgnevuse üles ostnud isiku nimel.
14. juulil kehtima hakkava seadusega on ette nähtud mitmed reeglid, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma ning kuidas võlgnikega suhtlema, sh millist teavet peab võlgnikele andma.
Samuti on uues seaduses reeglid ettevõtte tegevusele, sh nõuded krediiditoimikete pidamisele, sisekontrollile ja sise-eeskirjadele. Seadusega on kehtestatud reeglid ka krediidiinkasso juhtidele ja omanikele, näiteks ei tohi inkassot juhtida isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega.
Lisaks hakkab finantsinspektsioon tegema inkassoettevõtete tegevuse üle järelevalvet ning võib ettevõtet sanktsioneerida ehk teha ettekirjutusi, aga algatada ka väärteomenetluse. Uues seaduses toodud nõuete rikkumise eest on krediidiinkassodele ette nähtud ranged karistused, rahatrahvid summas kuni 1 miljon eurot või 10% krediidiinkasso aastasest netokäibest.
Krediidiinkassod peavad saama aasta lõpuks tegevusloa
14. juulil jõustuva seaduse järgi tuleb hetkel krediidiinkassona tegutsevatel ettevõtetel, kes soovivad oma tegevust pärast seaduse jõustumist jätkata, saada finantsinspektsioonilt vastavasisuline tegevusluba hiljemalt selle aasta 31. detsembriks. Juhul, kui inkasso ei taotle tegevusluba, siis tuleb ettevõttel oma inkassoalane tegevus 31. detsembriks lõpetada. Tegevusloa taotluse vaatab finantsinspektsioon läbi 45 päeva jooksul pärast taotluse kätte saamist.
Seaduses on krediidiinkasso aktsia- ja osakapitali nõue plaanitust väiksem
Eelnõu nägi algselt ette, et krediidiinkasso aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot. Kapitali nõue on üks osa meetmetest, millega soovitakse tagada inkassode õiguspärane tegevus võlgade sissenõudmisel. Koda tõi oma arvamuses välja, et selline nõue pole proportsionaalne ning lisaks ei ole eelnõu seletuskirjas rahandusministeerium meetme valikut ning selle ulatust põhjendanud. Koja arvamust võeti arvesse ning uue seaduse kohaselt peab edaspidi krediidiinkasso aktsia- või osakapital olema täielikult sisse makstud ja vähemalt 25 000 eurot.
Nõukogu olemasolu ei ole kohustuslik
Uue seaduse esialgne versioon nägi ette, et kõigil krediidiinkassodel peab olema nõukogu, kuhu kuulub vähemalt kolm liiget ning vähemalt kahe liikmega juhatus. Koda märkis oma arvamuses rahandusministeeriumile, et eelnõu seletuskirjas ei ole toodud selgitusi, mis eesmärgil peab krediidiinkassol olema just kolme liikmega nõukogu. Lisaks toonitasi kaubandus-tööstuskoda, et Eestis tegutseb mitmeid väikeseid krediidiinkassosid, mille juhtimises ei osale nii palju inimesi, ning sellise kohustuse kehtestamisel peavad ettevõtted kas inimesi juurde leidma või oma tegevuse lõpetama.
Koja arvamust võeti arvesse, peagi jõustuva seaduse kohaselt peab krediidiinkasso nõukogus olema vähemalt kolm liiget juhul, kui ettevõtte põhikiri nõukogu olemasolu ette näeb. Siiski võib ettevõtte suurust, tegevuse ulatust ja laadi arvestades, finantsinspektsioon nõuda nõukogu olemasolu. Krediidiinkasso juhatuse liikmeid peab edaspidi olema vähemalt kaks.
Uus seadus kehtestab kohustusi ka krediidiostjatele ja -andjatele
Lisaks on uue seadusega ette nähtud nõuded ka krediidiostjatele ehk neile isikutele, kes finantseerivad võlgade ülesostmist juhul, kui krediidiinkasso ise võlgnevusi üles ei osta. Näiteks tekib krediidiostjatel finantsinspektsiooni informeerimiskohustus. Seaduses toodud reeglite rikkumise eest on krediidiostjatele ette nähtud sama ranged karistused kui krediidiinkassodele (sh rahatrahvid kuni 1 miljon eurot). Kui krediidiinkasso ostab ise võlgnevusi üles, siis peab ta täitma nii inkasso kui ka krediidiostja kohustusi.
Uue seaduse järgi peavad pangad ja teised krediidiandjad hakkama edaspidi sise-eeskirjades reguleerima, kuidas krediidilepingute täitmisi jälgitakse ning kuidas kaalutakse tarbijast võlgnikule laenu ümberkujundamise võimaluse pakkumist enne täitemenetluse alustamist. Lisaks näeb uus seadus krediidiandjatele ette krediidiinkassode ja -ostjatega sama suured sunniraha ning rahatrahvide määrad, mis on neile hetkel kehtivatest kõrgemad.
Uus seadus loodi eesmärgiga üle võtta Eesti õigusesse Euroopa Liidu direktiiv, millega reguleeritakse pangalaenudest tulenevate võlgnevuste sissenõudmise ja nende ülesostmisega (nii tarbijate kui ka äriühingute) tegelevate inkassofirmade tegevust. Samuti on uue seaduse eesmärk kaitsta paremini võlgnikke ning vältida mitteõiguspäraste meetmete kasutamist võlgade sissenõudmisel.
