Prokuratuurile jääb õigus teha sideettevõtjale päring, et teha kindlaks mingi telefoninumbri kasutaja isik. Samas tohib edaspidi küsida andmed näiteks telefoni kasutaja kõnelogide ja asukohaandmete kohta vaid kohtuniku loal.
Sideandmeid ei saa välja küsida iga kuriteo puhul, üldjuhul on andmete küsimine põhjendatud samade kuritegude puhul, mille puhul võivad uurimisasutused teha jälitustoiminguid. Need kuriteod on loetletud kriminaalmenetluse seadustikus.
Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.
Seadusemuudatus jätab erandjuhtudel võimaluse pärida sideettevõtjalt andmeid ka prokuratuuri loal, kuid seda vaid siis, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik. Sellisel juhul tuleb päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul esitada kohtule põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks. Eeluurimiskohtunik otsustab sellisel juhul esimesel võimalusel, kas päring on lubatav või mitte.
Kehtiv elektroonilise side seadus paneb sideettevõtjatele kohustuse säilitada kõik oma klientide sideandmeid ühe aasta. Euroopa Kohus tunnistas eelmise aasta oktoobris sellise andmete laussäilitamise kohustuse Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatus andmete laussäilitamise kohustust ei kaota, selleks tuleb muuta ka elektroonilise side seadust.
Riigikogu õiguskomisjoni keskerakondlasest esimees Marek Jürgenson ütles eile riigikogu ees, et justiitsministeerium on ettevalmistamas elektroonilise side seaduse muudatust, mis selle probleemi lahendab.
Õiguskomisjon lisas eelmisel nädalal kriminaalmenetluse seadustiku muudatustele juurde seletuskirja, milles märgib, et kriminaalmenetluses ei saa kasutada andmeid, mida sideettevõtjad on säilitanud elektroonilise side seadusega neile pandud kohustuse tõttu. Küll aga on lubatud kohtu loal küsida kuritegude lahendamiseks välja sideandmeid, mille ettevõtjad säilitavad oma ärilistel eesmärkidel, sõltumata neile seadusega pandud säilitamiskohustusest.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni otsuse põhjal pole prokuratuuril ja kohtul õigust teha sideettevõtetele päringuid, et saada kuritegude uurimiseks telefonide kõneliikluse ja asukohaandmeid, mida talletatakse elektroonilise side seaduse alusel süüteomenetluse huvides.
Tõendina tohib erandjuhul kasutada ainult andmeid, mis on välja küsitud enne Euroopa Kohtu eelmise aasta 6. oktoobri otsust. Selle otsusega kinnitas Euroopa Kohus, et sideandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on vaatamata mitme liikmesriigi, sealhulgas Eesti, argumentidele vastuolus ELi eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga. See on nii hoolimata andmete juurdepääsule seatud tingimustest.
Seega ei too probleemile lahendust ka eile vastu võetud seadusemuudatus, millega läheb sideandmete nõudmiseks lubade andmise õigus prokuratuurilt kohtule.
Riigikohus leiab, et alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega põhjustatud eraelu puutumatuse rikkumist pidada tahtlikuks ja oluliseks - olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks väljastas prokuratuur või kohus. Andmete kasutamine kriminaalmenetluses on välistatud seni, kuni nende säilitamist ja kasutamist puudutavad Eesti seadused on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Riigikohus märkis, et see otsus ei puuduta telefoni kasutaja identiteedi päringuid ega jälitus- ja julgeolekuasutuste ligipääsu sidevõrgule seaduses sätestatud tingimustel. Samuti on sideettevõtte kliendil võimalik välja küsida teda ennast puudutavaid andmeid ja edastada need õiguskaitseasutustele.
Kolleegium leiab, et enne 7. oktoobrit 2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel siiski tõendina kasutada. Muu hulgas tuleb arvesse võtta tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Ühtlasi tuleb analüüsida, kas õigusvastase eraellu sekkumisega inimesele tekitatud kahju tuleks mingil moel heastada, näiteks rikkumist tunnistades, karistust kergendades või menetluskulusid vähendades.
Riigikohtu 18. juuni otsus käsitles mitmes varguses, arvutikelmuses ja kaassüüdistatavate ähvardamises süüdistatud Helyse Kuusmaa (endise nimega Karu) kriminaalasja. Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid ta kuritegudes süüdi, tuginedes muu hulgas sideettevõtjalt saadud andmetele. Kuid Kuusmaa kaitsja kaebust arutanud riigikohtul tekkis kahtlus, et nende andmete kasutamine võib olla vastuolus EL-i õigusega. Seetõttu esitas kriminaalkolleegium 2018. aastal eelotsuse taotluse Euroopa Kohtule, mis langetas otsuse tänavu 2. märtsil.
Riigikohus leiab, et sideandmete kasutamine polnud selles kriminaalasjas põhjendatud, sest prokuratuur küsis liiga palju andmeid ega selgitanud oma lubades nende kasutamise vältimatut vajalikkust. Samas piisas Kuusmaa süü tuvastamiseks teistest asjas kogutud tõenditest, mistõttu jäeti tema süüditunnistamine ja karistuseks mõistetud vangistus muutmata.
Kuna kolleegiumi hinnangul sekkuti sideandmete alusetu kasutamisega õigusvastaselt Kuusmaa eraellu, jäetakse rikkumise heastamiseks riigi kanda 1403 eurot õigusabikulusid, mille maakohus oli süüdistatavalt välja mõistnud.
