Eesti FinTech sektor on aastatega hoogsalt kasvanud, siin on tegevust alustanud mitmed välismaiseid ettevõtjad ning turule on tulnud uusi innovaatilisi teenuseid ja raha kaasamise viise. Seni on selliste teenusepakkujate tegevus kas üldse reguleerimata või minimaalselt reguleeritud ja finantsjärelevalvele üldjuhul ei allu. Samal ajal ulatus näiteks eelmisel aastal ühisrahastusplatvormide kaudu vahendatava raha jääk ligi 440 miljonit euroni, viimase viie aasta tehingute kogumaht oli ligi 900 miljonit eurot,

selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 

Muudatuste suurimaks eesmärgiks ongi anda ette ühtsed reeglid kõigile valdkonnas tegutsejatele, sealjuures tagades, et ka investorid ja tarbijad saaksid õiget ja täielikku teavet pakutavate instrumentide ja teenuste kohta ning nende õigused oleksid kaitstud. 

Tulenevalt tehnoloogia arengust on viimasel kümnendil hoogustunud kapitali kaasamine läbi erinevate alternatiivsete investeerimisvõimaluste. Selliseid investeerimisvõimalusi pakkuvate ettevõtjate tegevus on aga suures osas reguleerimata ja puuduvad tõhusad investorkaitse meetmed. Seetõttu võivad aga tarbijad ja investorid saada liiga vähe informatsiooni. Sellest tulenevalt on ka pettuseid lihtsam toime panna reguleerimata finantssektoris.

Muudatuste jõustudes peavad nii senised kui uued ühisrahastusteenuse pakkujad viima oma tegevuse vastavusse uute nõuetega. See tähendab tegevusloa taotlemist ja finantsinspektsiooni järelevalve alla minemist koos aruandluskohustusega. Lisaks peavad ettevõtjad osutama teenust vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele ja vastutama nende nõuete rikkumise eest. Ka peavad täna kõik rahapesu andmebüroolt loa saanud virtuaalvääringu teenuse osutajad hakkama edaspidi taotlema tegevusluba finantsinspektsioonilt ja järgima oma tegevuses eelnõus toodud nõudeid.

2020. aasta lõpus oli Eestis registreeritud ligi 20 ettevõtjat, kes haldasid ühisrahastusplatvorme. Nende platvormide kaudu vahendatud rahastuse jääk oli aasta lõpus ligikaudu 440 miljonit eurot ehk 1,6% SKPst.

Eestis väljastatud kehtiva virtuaalvääringu teenuste pakkumise tegevusloaga ettevõtjaid on ca 400. Laiemalt aga krüptovarade vahendamise teenuse osutajate kohta adekvaatne statistika puudub.

Regulatsiooniga kaetakse seega suur osa Eesti FinTech sektorist nõuetega, mis tagavad muuhulgas finantsteenuseid osutavate ettevõtjate võrdsema kohtlemise, ühtlasemad konkurentsitingimused ja klientidele parema ülevaate pakutavatest teenustest, samuti kehtestatakse asjaomased kaitsemehhanismid.

Eelnõu koostamisele eelnes 2019. aastal avaldatud väljatöötamiskavatsus, millele saadetud tagasiside näitas, et sektori huvigrupid valdavalt toetavad valdkonna reguleerimist.

Selle aasta 10. novembril jõustunud Euroopa Liidu ühisrahastusmäärus on seotud üksnes ettevõtetesse investeerimist võimaldavate ühisrahastusplatvormidega. Käesoleva eelnõuga soovitakse rakendada määrusega sarnaseid tegevusnõudeid ka teistele ühisrahastusteenuste osutajatele, mis peaks võrdsustama konkurentsitingimusi ühisrahastusteenuste sektoris. Samuti on hetkel töös rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, millega nähakse eelkõige ette täiendavaid nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide operatiivsemaks maandamiseks.