Kuriteoohvri hüvitise maksmise eesmärgiks on leevendada raskete vägivallakuritegude materiaalseid tagajärgi kannatanule. Kuriteoohvritele makstakse hüvitist juhul, kui inimene sai kuriteo tagajärjel või seda ära hoides raske tervisekahjustuse või kui ohver suri.
Kahekümne aasta jooksul on kuriteoohvri hüvitist saanud ligikaudu 1200 inimest. Eelmisel aastal määrati hüvitis vaid 14 inimesele. Sotsiaalkindlustusameti kahju- ja kuriteoohvri hüvitise teenuse juhi Kati Mäesaare sõnul on viimasel kolmel aastal kuriteoohvri hüvitise taotlejate arv järjest vähenenud.
Aastas registreeritakse keskmiselt 8000 vägivallakuritegu, millest hinnanguliselt 500-1000 puhul võiks kannatanul olla õigus kuriteoohvri hüvitisele,
ütles Mäesaar.
Hüvitise saajate arvu vähenemise üheks põhjuseks peab Mäesaar asjaolu, et seni on toetuse taotlemine olnud ohvri või tema lähedase jaoks ebamõistlikult keeruline ning koormav. "Uue ohvriabi seadusega muutuvad aga hüvitise arvestamise põhimõtted arusaadavamaks ja taotlemine lihtsamaks."
Enam ei ole kuriteoohvri hüvitise saamiseks vaja tööealisel ohvril töövõimet töötukassas hinnata. Vanaduspensioniealisel ohvril ei ole vaja taotleda puuet. Teisisõnu on hüvitise saamise tingimuseks asjaolu, et vägivallakuriteo tagajärjel ei saa inimene enam edasi töötada ning tema sissetulek väheneb või kaob.
Edaspidi hüvitatakse ohvri abivahenditele ja isiklikele esemetele tekitatud kahju alampalga ulatuses ilma kulutšekke või arveid esitamata. Kui kahju on suurem, siis tuleb seda ka dokumentidega tõendada.
Kui inimene vägivallakuriteo tagajärjel sureb, on õigus kuriteoohvri hüvitist saada näiteks tema lapsel või vanemal. Enam ei arvestata ülalpeetavate hüvitisest maha toitjakaotuspensioni.
Kui varasemalt arvestati kuriteoohvri matusekulude kompenseerimisel maha kohaliku omavalitsuse toetus, siis enam seda ei tehta. Matusekulud hüvitatakse alampalga ehk 725 euro ulatuses.
