Viljandi naised pole rahul tugiteenuste rahastamise korraga
„Kui eelmisel aastal muudeti ohvriabi seadust, siis kinnitasid riigiametnikud ja poliitikud ühest suust, et naiste tugikeskuste teenus muutub senisest jätkusuutlikumaks, kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks. Käesoleva aasta Viljandimaa kogemus näitab, et tulemus on vastupidine,“ kirjutas ühendus teisipäeval sotsiaalministeeriumile.
Viljandimaa Naiste Tugikeskus pakkus riigi toel Viljandi maakonnas teenuseid aastatel 2008-2016. Kokku said selle aja jooksul tugikeskusest abi üle 650 naise, viimastel aastatel keskmiselt 100 naist aastas. „Abi tähendas igal aastal ka sadu tunde psühholoogilist nõustamist ja õigusabi, mis sisaldas ka kohtus esindamist. Riik toetas tugikeskust sel ajal 48-50 000 euroga aastas,“ kirjutas ühendus.
Käesolevaks aastaks kehtestati riigihanke piirsummaks ootamatult ainult 30 380 eurot, mistõttu ei saanud seni maakonnas tegutsenud MTÜ enam teenuse osutamist jätkata. Hanke võitjaks tunnistatud pakkumuse summaks oli 29 820 eurot, kuigi oli algusest peale selge, et sellise raha eest ei ole võimalik abivajajatele psühholoogilist ja juriidilist nõustamist pakkuda. Uuel teenuseosutajal lõppeski selleks riigi raha juba aasta esimeste kuudega, märkis maanaiste ühendus.
Hangetega erafirmadelt võimalikult odavama teenuse sisseostmine on riigi poolt vastutustundetu ja pikemas perspektiivis ka majanduslikult kahjulik. „Kui tahetaks ka tegelikult tagada naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutlikkus, kõrge kvaliteet ja läbipaistvus mitte ainult Tallinnas ja Tartus, vaid kõikjal Eestis, siis peaks riik võtma igas maakonnas juba väljakoolitatud ja kogenud tugikeskuste spetsialistid oma palgale, nagu tehti ohvriabi töötajatega,“ märkis ühendus.
Turvalise majutuse teenust peaksid aga kõigile abivajajatele hakkama pakkuma kohalikud omavalitsused, nagu seda nõuab sotsiaalhoolekande seadus, leiavad Viljandi maanaised.